4 Rüütli, Sepa, Kuninga ja Dunkri tänav. Tallinna käsitööliste vanima, 14. sajandil ehitatud maja (Raekoja pl. 12/ Apteegi tn. 2) esimeseks dokumentaalselt jälgitavaks omanikuks sai 1367. a. köösner Godekinus. Tsunftikord hakkas lagunema 19. sajandi lõpus ja kadus lõplikult I maailmasõja puhkemisega kaasnenud ühiskonnakorra muutumisega. Vahvad nahaparkalid Viljandist koos oma tööriistadega aastal 1910 5 Talurahvakasukad Lambanahkne kasukas oli Eesti kliimas ammune ja väga tarvilik kehakate. Seda kanti mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord isegi kaitseks suvesooja eest. Ilmselt jälgiti riietuse rohkusega mingit moodi või rõhutati asjaomase isiku jõukust
Nad olid ka maakondade ehk noomide asevalitsejad (nomarhid). Vaarao kui ülempreester määras ametisse preestrid. Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgemasse ametnikkonda. Keskmise ja alama astme ametnikke oli kõige rohkem (kirjutajaid). Enamik egiptlasi olid talupojad. Hariti vaarao maad, siis olid kohustused vaarao ees (palju vilja riigile). Talupojad moodustasid ka Egiptuse sõjaväe. Palju käsitöölisi – müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad. Orjad olid peamiselt talupojad ja käsitöölised, kes olid mingid kohustused tegemata jätnud. Egiptus – maaühiskond. Valdav inimesi elas maal. Egiptuse perekond olid patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega. 4. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu.
Enamik egiptlasi olid talupojad. Kogu maa kuulus vaaraole ja talupojad harisid riigi maad, siis olid neil riigi ees ka kindlad kohustused. Kirjutajad hindasid tulevase saagi tõenäolist suurust ja kehtestasid selle järgi maksumäära, millele vastav viljakogus tuli igal talupojal pärast koristust riigi salvedesse anda. Enamasti moodustas see umbes poole oodatavast saagist. Kohustustest kõrvale viilijat karistati piitsutamise või orjastamisega. Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile. Raha Egiptuses ei tuntud, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Ametid anti edasi põlvest põlve. Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge, vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupegadest ning ohu möödudes või
vahendaja. Oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preetrid. · Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. · Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. · Enamik egiptlasi olid talupojad. · Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu karmile kontrollile. · Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. · Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Neid kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel
leivast pruulitud lahja õlu, ehkki lisatoidust pakkus ka kalapüük Niilusel. Töö seevastu oli kurnav ja kohustused sageli ülejõikäivad, nende täitmatajätmisel aga ähvardas piitsutamine või orjastamine. Seetõttu tuli nii mõnigi kord ette talupoegade põgenemist vähemasustatud äärealadele. Teatavat vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid igaastased religioossed pidustused. Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt. töötasid enamasti vaarao ja ülikute lossid ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu rangele kontrollile. Neiltki nõuti karmilt kindlate kohustuste täitmist, kuid nende sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegade omast nähtavasti mõneti kõrgem. Edukal käsitöölisel oli ka võimalus tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülikkonna hulka. Kuna raha Egiptuses ei tuntud, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja tarbeesemetena