- 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust. See on ka põhjuseks, miks talvel peaks mütsi kandma Kuidas vastsündinud on kaitstud külma eest (neil ju külmavärinaid ei teki) - ja nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, milles on väga palju mitokondreid. Mitokondrid suudavad rasvast toota soojusenergiat, mis tõstab temperatuuri kõikides keharakkudes. Vabanev soojus kantakse vereringega kehas laiali. -
Antigeen on organismile võõras molekul Antikeha tunneb ära võõra raku pinnal paikneva antigeeni Antigeen kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Inimene muutub jahedas kahvatumaks, sest nahaalused veresooned tõmbuvad kokku. Keha soojendamisele aitavad kaasa higi tootmise lõpetamine, karvapüstitajalihaste kokkutõmbumine, veresoonte kokkutõmbumine. Keha jahutamisele aitavad kaasa silelihaste lõtvumine suuremates veresoontes, vere liikumine pea nahakihti, higistamine. Keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud naine peaks päevas omastama 2170 kcal. keskmise füüsilise aktiivsusega keskmine täiskasvanud mees peaks päevas omastama 3000 kcal. Termoregulatsioon- inimesel puudub efektiivne soojust hoidev karvkate ja paks rasvakiht, inimese termoregulatsiooni soodustavad higinäärmed Energiat vajavad: Stabiilse kehatemperatuuri säilitamine, ainete transport rakkudesse, lihasrakkude kokkutõmbed, närviimpulsi liikumine
Tervishoiu Kõrgkool Õde õppekava Eczema Pavel Suhov VIII rühm 2010 Medicus curat, natura sanat Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused.
Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Kuidas melanoom tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond
iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk nahavähk, melanoom. Kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80% on basaalrakk nahavähk, 10% lamerakk nahavähk ja 10% melanoom. Nahavähi 2 esimest tüüpi on harva surmaga lõppevad, erinevalt melanoomist, mis võib olla vägagi agressiivne. 4.1 Kuidas tekib? Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolett /UVA ja UVB/ kiirgus, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik. Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond
tatud lülisammas, ei tohi kannatanut Joonis 9.5. Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse keerata. küliliasendisse seadmine 143 esmaabi Haavad ja eluohtlik verejooks Haav tekib füüsilise jõu toimel kehale. Haavale pannakse rõhkside. Purus- Haav võib olla pindmine ja haarata ai- tatud või amputeeritud jäsemele võib nult pealmist nahakihti või olla sügav äärmise vahendina arteriaalse ve- ning hõlmata lihas- ja sidekudet ning rejooksu peatamiseks asetada vere- veresooni ja närve. Sügavate lõike-, jooksu kohast kõrgemale zguti. Zgutt rebimis- või torkehaavade korral võib pannakse kaetud nahale ja juurde kannatanul esineda arteriaalne, ve- märgitakse pealepanemise täpne kel- noosne või kapillaarne verejooks. laaeg.
annaabi.ee 
