Lisaks häirivad A-vitamiin imendumist liigne raud, kohvi, mineraalõlid ja nitraadid. Lisaks ka erinevad ravimid nagu näiteks fenobarbitaal, prednisoloon, kortisoon, kolestüramiin ning ka raske füüsiline töö. A-VITAMIINI BIOFUNKTSIOONID Vitamiin A ning tema erinevatest vormidest sõltuvad inimorganismis järgmised füsioloogilised funktsioonid: 1) nägemisfunktsioon, 2) somaatiline funktsioon, 3) diferentseerumisvõime liamskestade ja nahaepiteeli areng, 4) antiinfektsioosne toime, 5) antioksüdantne regulatsioon, 6) naharakkude areng, luukoe ja hammaste kasv ja areng. Esmalt räägime A-vitamiini rollist nägemisprotsessis ning selle parandamisest. A-vitamiinil mängib erilist rolli nägemisfunktsioonis tema fotokeemiline alus. Nägemisprotsessis osaleb A-vitamiini üks bioaktiivne ühend, milleks on retinaal. Retinaal on tähtis, sest ta on nägemispigmendi, milleks on rodopsiin, valgustneelav komponent. Teisisõnu on valgust
Defitsiidi korral aeglustub vere hüübimine, toimub kestev verejooks ninast, kehale tekivad sinakad laigud. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: rohelised lehtköögiviljad, jogurt, lutsern, munakollane, sojaõli, kalamaksaõli. F- vitamiin (linoolhape, a - linoleenhape, arahhidoonhape) Biofunktsioonid: vähendab kolesterooli kogunemist arteritesse, muudab Ca rakkudele paremini kättesaadavaks, vajatakse nahaepiteeli normaalseks arenguks, vähendab ülekaalu. Hapnikuga kokkupuude ja kuumtöötlemine lagundavad F vitamiini. Looduslikud allikad - taimeõlid: - nisu, - linaseemne, - soja, - päevalille, jne. 10.1.2 Veeslahustuvad vitamiinid C - vitamiin (askorbiinhape) Biofunktsioonid: organism vajab sidekoe arenguks, haavade parandamiseks, oluline antioksüdant, aitab ära hoida viirusinfektsioone ja külmetust. Defitsiidi tunnused: kahvatud igemed, valusad liigesed, haavade aeglane paranemine,
suurenemise teel on hüperplaasia. Füsioloogiline hüpertroofia normaalne nt. lihased suurenevad treenides. Patoloogiline hüpertroofia elundi kahjustuse tagajärjel allesjäänud rakud suurenevad kompenseerimaks funktsiooni kadu. Asendav hüpertroofia nt ühe neeru eemaldamisel suureneb teine neer funktsiooni kompenseerimiseks. Regeneratsioon ehk taasteke hävinud koe taastumine säilinud koeosade paljunemise teel. Füsioloogiline regeneratsioon nt nahaepiteeli pidev uuenemine. Repraratiivne regeneratsioon patoloogiliste protsesside kahjustuste paranemine (täielik regeneratsioon taastuv kude on samasugune; osaline regeneratsioon nt armkoe moodustumine haava paranemisel). Metaplaasia ehk koeteisumine patoloogiliste protsesside tagajärjel muutub teatud kude teiseks koeliigiks nt kõhrkude muutub luukoeks. Aneemia e kehvveresus punaliblede arvu vähenemine või punaliblede hemoglobiinisisalduse vähenemine.
suurenemise teel on hüperplaasia. Füsioloogiline hüpertroofia – normaalne nt. lihased suurenevad treenides. Patoloogiline hüpertroofia – elundi kahjustuse tagajärjel allesjäänud rakud suurenevad kompenseerimaks funktsiooni kadu. Asendav hüpertroofia – nt ühe neeru eemaldamisel suureneb teine neer funktsiooni kompenseerimiseks. Regeneratsioon ehk taasteke – hävinud koe taastumine säilinud koeosade paljunemise teel. Füsioloogiline regeneratsioon nt nahaepiteeli pidev uuenemine. Repraratiivne regeneratsioon – patoloogiliste protsesside kahjustuste paranemine (täielik regeneratsioon – taastuv kude on samasugune; osaline regeneratsioon – nt armkoe moodustumine haava paranemisel). Metaplaasia ehk koeteisumine – patoloogiliste protsesside tagajärjel muutub teatud kude teiseks koeliigiks nt kõhrkude muutub luukoeks. Aneemia e kehvveresus – punaliblede arvu vähenemine või punaliblede hemoglobiinisisalduse vähenemine.
Nahk kaitseb keha mehhaaniliste ja keemiliste vigastuste eest ning takistab mikroobide pääsemist organismi. Naha kaudu säilitatakse stabiilne kehatemperatuur, ühtlasi on nahk ekskretsiooniorganiks, lambal rasuhigi eritajaks ja deponeerimispaigaks. Nahka peetakse lambal tervisliku seisundi ja villatoodangu peegliks. Villkattega nahka, mis saadakse tapetud lammastelt, nimetatakse toornahaks. Toornahas eristatakse kolme kihti: 1. õhukest nahaepiteeli kihti, mida nimetatakse epidermiseks ehk marrasknahaks, 2. paksemat, sidekoelist, villkarvajuuri sisaldavat kihti nimetatakse pärisnahaks ehk dermiseks (ka kuutiseks). 3. kohevalt seostunud, rasvarakke sisaldavat sidekoelist kihti nimetatakse alusnahaks ehk subkuutiseks. (K. Jaama, 1984) Ehitus Nahk on organismi pealmine kate, mis kaitseb organismi keskkonna väliste tegurite eest. Kõikide elusorganismide nahk koosneb nahakoest ja karvkattest.
annaabi.ee 
