Peetri koolis keelustati kallistamine! Peetri kooli Direktor, Marge Roosild, ja kooli juhtkond keelustas koolis kallistamise, arvestamata õpilaste, õpilasesinduse ja õpilaste vanemate arvamust. Võetud intervjuust tundus, et direkor nahaalselt ise ei luba õpilastel tunda ennast õndsas ja mõnusas keskonnas. Teisipäeval toimunud intervjuu kooliõpilaste, direktori ja õpilastega kiskus tuliseks. teemal, kallistamine koolis ära keelata. Kohal olid mitme lehe esinadajad. Lapsevanemad arvasid, et täna sellele võivad lapsed kaotada hoolivuse üksteise suhtes. Lapsevanemad ühiselt polnud selle keelu poolt. Direktor aga arvas
naturaalset ilu, siis tänapäeval läbitakse hulgaliselt iluoperatsioone ja kasutatakse erinevaid meigivahendeid. Kui vanasti väärtustati palju loodust, siis tänapäeval seda ei tehta. Loodus on jäänud tahaplaanile ning selle eest ei hoolitseta. Tagajärgedele mitte mõeldes reostavad inimesed keskkonda nii heitgaaside kui prügiga, võtavad maha hulgaliselt metsi, mis on elupaigaks miljonitele loomadele, tarbivad üleliia puhast vett jne. Nahaalselt mõeldakse ainult endale, mitte tulevikule ja meid ümbritsevale keskkonnale. Selle tõttu ei oleks ükski tänapäeva Olümpose jumal seotud loodusega. Järjest rohkem on hakatud väärtustama meediat, mis on eriti tähtis noorema generatsiooni seas. Iga päev toodetakse juurde uusi filme ja muusikat. Ei möödu päevagi, kui tänapäeva noor ei kuulaks muusikat. Üheks tänapäeva jumalaks oleks meediajumal.
Sellega mõtlen ma seda, et isegi kui ma ostan biolagunevaid kilekotte, siis need ongi ainukesed nii-öelda pakendid mille lagunevust ma jälgin. Võttes aga näiteks mõne kommipaki või šokolaadi, siis ei huvita mind üldse mida sisaldab see ümber olev pakend, vaid mind huvitab enamasti ikka see mis on pakendi sees ja mis mulle kõhtu jõuab. Olen näinud erinevates linnades, tänavatel, kuidas inimesed lihtsalt nahaalselt viskavad prügi maha või prügikasti pannes ei huvita neid see, kui prügi sealt mööda kukub. Ma ei väida seda, et mul enda poleks kunagi nii juhtunud, aga üldjuhul olen ma ikka alati märganud kui prügi maha kukub ja ma olen selle alati prügikasti tagasi pannud, kuid ma ei välista ka neid juhtumeid kus tõesti mul on kommipaber taskust välja kukkunud ja ma pole seda märganud. Kogu selle jutu kokkuvõtteks võin öelda, et mina olen luksuse nautleja, mitte tark tarbija, kahjuks.
lahendada ka suulisel teel. Alati ei pea minema käsipidi kallale selleks, et kellelegi midagi mõistetavaks teha. Enamasti on vägivaldsed juhtumid just noorte eestlaste ja venelaste vahel. See, et ei saada aru keelest mida teine kõneleb ja mida ta tahab selgeks teha, selleks ei ole vaja kasutada käsi, vaid tuleks ennast väljendada nii, et see oleks arusaadav ka sõnadega. Kuritegevus on ka üheks suureks probleemiks. Tänapäeval minnakse juba nii nahaalselt poodi, et pannakse asi tasku ja kõnnitakse tootega välja. Selle lahendamiseks peaks olema igal poel, tanklal ja muudel kohtadel turvamees või turvakaamera. Kui on suuremad ruumid siis oleks parem ka mitu turvameest. Olemas on küll turvakaamerad, aga isegi nendest ei hoolita enam. Kuritegevuse kõrval on veel probleemiks ka alkoholism. Paljudel juhtudel on just alkohol süüdi selles, et minnakse vargile, lõhutakse teiste vara, varastatakse autosid ja palju muud
karistuseks kui Laiksoo ei pane toime uut kuritegu kahe aasta pikkuse katseaja jooksul. Kahe hukkunu poeg Hillar Koitla küll nõudis mittevaralise kahju hüvitamist Laiksoolt, kuid kohtud talle seda välja ei mõistnud. Meedias kerkisidki üles küsimused selle põhjuste kohta. Õiguslikust aspektist jäi selgusetuks laiemale üldsusele, miks on kehtestatud nii ranged nõudmised mittevaralise kahju hüvitamisele, mis ei võimalda kahju väljamõistmist olukorras, kus selle tekitas nahaalselt isik, kes ka pärast kohtuotsuse tegemist teeb avariisid liikluses, kuigi temalt oli võetud juhtimisõigus kolmeks aastaks ja kes ei oleks üldse tohtinud vanusest tulenevalt olla autorooliski üksi avarii hetkel. Laiksoo avariist ja kohtuteest on kirjutatud mitmeid artikleid. Mõned neist kujutavad teda kui hoolimatut huligaani ja ,,surmakutsarit", mõningad jätavad temast ka pisut inimlikuma pildi rääkides tema läbielamistest õnnetuse järel
annaabi.ee 
