Matemaatikas töid algebrast (lineaarvõrrandite teooria, kombinatoorika) ja geomeetriast (kolmnurga geomeetria, 1827 andis joonte klassifikatsiooni). Gergonne’i punkt - E Kolmnurga siseringjoone ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt. Nagel’i punkt Christian August Nagel (17.05.1821 – 23.10.1903) – saksa geodeet ja matemaatik. Matemaatilised tööd peamiselt geomeetrias (kolmnurga Nageli punkti defineeris 1836). Nagel’i punkt Kolmnurga KLM külgringjoonte ning külgede puutepunkte vastastippudega ühendavate sirgete lõikepunkt - G. Isoperimeetriline punkt - J • Kolmnurga ABC selline sisepunkt J, mille korral tekkivate kolmnurkade ABJ, BCJ ja CAJ ümbermõõdud tulevad võrdsed. Spieker’i punkt Theodor Spieker [spi:ker] (08.08.1823 – 09.04.1013) – saksa matemaatik. Töötas gümnaasiumiõpetajana. Kirjutas 1862
konservatiivne? Churchland peab funktsionalismi viisiks säilitada RP, nii et vähendada teed ja mitte tõrjuda RP’d. See on analoogne sellele, et säilitada fundamentaalsete vaimude keemia mõisted, selle asemel, et neid asendada kõiki tänapäeva keemiaga. See on funktsionalistlik salaplaan – vigade ja segaduse säilitamise suitsukate. Küsimused Frank Jacksoni teksti “Epifenomenilised kvaalid“ ja Thomas Nageli teksti „Mis tunne on olla nahkhiir“ kohta. (Tähtaeg 4.12.14) 1. Mis eesmärgil küsib Nagel, mis tunne on olla nahkhiir? Miks on tema meelest sellele küsimusele raske vastata? Tema eesmärgiks on anda mingi vasturünnak füsikalistide argumentidele, mis vähendaks vaimset pelgalt füüsilisest. Oluline seisukoht on see, et teadvuslikud kogemused on subjektiivsed. Suur rõhk on subjektiivsel karakteril ehk siis, mis tunne on olla teatud elusolend. Isegi kui
Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas Nagel, kelle arvates mõistetakse väga halvasti teadvuslike mentaalsete nähtuste kõige olulisemat ja iseloomulikumat joont. Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav. Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks. Samasusteooriate ja biheiviorismi järglaseks võib pidada funktsionalismi 5. Funktsionalism tunnistab fakti, et vaimuseisundi tüüpe on võimatu samastada käitumiskalduvuse tüüpidega, kuid soovib ikkagi vaimuseisundeid iseloomustada käitumise kaudu ( E
molekulaarbioloogiale – geenid postuleeriti selleks, et seletada pärilikkusemustreid. Pärilikkusemustreid saab seletada DNA kaudu seega geenid olidki DNA molekulid. Gaaside termodünaamika reduktsioon gaaside kineetilisele teooriale – seadused, mis puudutavad gaaside temperatuuri, rõhku ning ruumala, saab tuletada, kui eeldada, et gaas koosneb molekulidest ning et gaasi temperatuur sültub nende molekulide liikumisest jne. temperatuur polnud muud kui molekulide liikumise teatud omadus. Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks
Alla tõrjutud osa meie teadvusest mängib olulist rolli käitumise kujundamisel. · Analüütiline filosoofia uurib millises meie keha osas paikneb meie vaim. Dualistid arvavad, et meie keha ja vaim asuvad erinevates maailmades. See võimaldab meie vaimul peale keha surma jätkata eksistentsi. Füsikalistliku reduktsioni kohaselt on meil olemas keha milles toimuvate erinevate protsesside tulemusena tekib meil ettekujutuse vaimust. Kuna iga ühe füüsiline olemus on aga erinev pole Thomas Nageli arvates võimalik kogeda teiste olendite olemise kogemust kuna kõik maailmaga seotud kogemused on selgelt privaatse iseloomuga. Küsimused Seneca Kirjade kohta: 1.Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Lucius Annaeus Seneca avates kõik kes allutavad end filosoofiale saavad vabaks. Inimene kes on end andnud filosoofia orjusesse ei peleta sellega mitte igavust, vaid ta kasutab filosoofiat oma vaimu värskendamiseks
annaabi.ee 
