Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks. Naftasaadused on olulised mitmetes allergia, depressiooni ja suhkruhaiguse ravimites ning antiseptikutes. Päevas toodetakse maailmas 80 miljonit barrelit toornaftat päevas. Aasta peale teeb see kokku 29 miljardit barrelit(Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga). Ülemaailmne naftatarbimine 1950. Aastast on seega kasvanud 8kordseks, sest siis toodeti päevas 10 miljonit barrelit. Naftavarud pole piiramatud, ning seega need numbrid on ikka väga suured. Arvan, et maailmas võiks kehtestada väiksema piirangu nafta kasutamiseks, kui see praegu on, sest naftavarud on siiski ju piiratud ning tahestahtmata saavad need kahjuks ka kunagi otsa. See kõik aga toob maailmamajandusele suure kahju. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.finantsvaade
naftavarusid kõige kauem Iraagis, seda 155 aastaks. 2004. aastal arvutati ka välja, et Austraaliale jätkub naftat vaid viieks aastaks, mis tähendab, et praeguseks valitseb seal suur puudus. Nafta tarbimine Senise tarbimise juures on nafta lõppemine paratamatu. On välja arvutatud, et inimesed, kes sünnivad aastail 2030-2050, näevad oma elu jooksul naftaajastu langust ja inimesed, kes sünnivad aastal 2100, elavad maailmas, kus nafta majanduselus ei domineeri. Juhul kui naftatarbimine jätkub ka edaspidi samasuguse tõusuga, jätkub meil naftavarusid veel vaid umbes 15- 20 aastaks. Naftakriisi saabumise põhjused 1. Inimeste arvu jätkuv kasv. 2. Energia tarbimise kasv 1 inimese kohta. 3. Nafta ja gaasi varude lõppemine. 4. Energiaallikate struktuur. Pool inimeste poolt tarbitavast energiast saadakse nafta ja maagaasi töötlemise ja oksüdeerimise kaudu. Hüdroenergia, tuumaenergia ja taastuvenergia allikate
naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel nagu nafta ja maagaas. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ameerikas, mis hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest tarbima ehk nafta kogutarbimine kasvaks 54 % võrra. Vastavalt USA Energeetikaministeeriumi ASPO prognoosidele nafta tarbimine areneva maailma poolt 2001 ja 2025 aasta vahel 96 %, maagaasi tarbimine koguni 103 %
4.3. Nafta tulevikustsenaariumitest Eelmine peatükk andis ülevaate, kuidas alternatiivsed lahendused transporditurul võivad ohtu kujutada naftal baseeruvatele kütustele, kuid millised on üldised hinnangud ja ootused nafta suhtes tulevikus? Senised uuringud näitavad siiski, et nõudlus nafta järele on kasvav, sest selliseid faktoreid, kuidas muutlik tehnoloogia ning innovatsioon võib nafta nõudlust mõjutada on keeruline arvutustel arvesse võtta. Aastast 2008 on naftatarbimine suurenenud 86 miljonilt barrelilt päevas 95 miljoni barrelini päevas. Üliolulisteks faktoriteks on ka siin tegurid, et nafta 18 on peamine kütuse allikas ning ligikaudu 85% maailma populatsioonist elab arengumaades, kuhu naftal baseeruv kütus veel õieti jõudnud pole. (Clemente 2015) Peamiseks põhjuseks, miks naftat kriis ei oota, on selle tohutult suur saadaolev kogus.
Suurema osa naftat tootvate riikide naftatipp on juba seljataga (USA jõudis näiteks sinna 1970. aastate alguses, mõisteti seda aga alles kümmekond aastat hiljem) ning optimistlike prognooside kohaselt saabub globaalne naftatipp umbes 2020. aastatel. Seda juhul, kui naftatarbimise hulka võrreldes praegusega oluliselt vähendataks ning võetaks ulatuslikult kasutusele alternatiivseid kütuseid. Paraku näitab statistika, et naftatarbimise maht aasta aastalt vaid suureneb. Juhul kui naftatarbimine jätkub ka edaspidi samasuguse tõusuga, jätkub meil naftavarusid veel vaid umbes 15-20 aastaks. Iga järgnev naftabarrel hakkab maksma üha rohkem, selle kvaliteet aga saab olema järjest madalam, sest kvaliteetne nafta on juba väljapumbatud. Naftaeksperdid on tuleviku suhtes vägagi skeptilised, kuna on selgunud, et naftat tootvate riikide tegelikud varud on oluliselt väiksemad, kui seda 1980. aastate lõpul väideti. Tollal
Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur. Kagu-Aasia Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb. Väga palju puitu kasutatakse kütteks. Ida-Aasia 1. Jaapanis on metsad keskkonnaotstarbelised, neid majandati pikka aega halvasti.
varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (1461012 m3), millest 481012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Teisest Maailmasõjast saati on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel- naftal ja maagaasil. 1950. aastast on ülemaailmne naftatarbimine kasvanud 8-kordseks, 10 miljonist barrelist 80 miljoni barrelini päevas. Praegu on vanade tööstusmaade tarbimine kogu nafta tarbimisest 2/3, aga arenevad uued majandused Ida-Aasias ja Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas hakkavad aastaks 2025 1/2 kogu maailma energiatarbimisest võtma. Nafta kogutarbimine kasvaks 54 % koos vanade tööstusmaade nafta tarbimisega. Kuna nafta- ja gaasivarud maailmas paiknevad ebaühtlaselt, siis süsivesinikvarudele toimuv võidujooks ägeneb
ja ta toodab valdavalt siseturule. Kanada on suur (toor)puidu eksportija, metsamajandus on kaasaegne ja töötab hästi (tase on lähedane Põhja-Euroopa omale). Kaug-Lõuna Metsavarud on väikesed, need on enamasti endatarbeks, palju puitu imporditakse. Ladina-Ameerika Vöga suured metsavarud, metsad koosnevad väärispuidust. Need on aga ligipääsmatud ja nõuavad valikraiet. Need metsad on keskkonnale ülitähtsad. Ladina-Ameerikas toimub metsade ebaotstarbekas kasutamine (teedeehitus, naftatarbimine). Must-Aafrika Selles piirkonnas on ulatuslikud vihmemetsad, mis annavad väärispuitu ekspordiks. Nende pindala väheneb pidevalt, kuna seal on alepõllundus. Musta-Aafrika metsade hävimisoht on äärmiselt suur. Kagu-Aasia Kagu-Aasias on mitmekesise väärispuiduga vihmametsad. Majandamine on aga seal ebaõige ja metsade pindala väheneb. Väga palju puitu kasutatakse kütteks. Ida-Aasia 1. Jaapanis on metsad keskkonnaotstarbelised, neid majandati pikka aega halvasti. Jaapan
annaabi.ee 
