hiljem jäätmekäitlustehase hoovis puutumatuna. Eesti jaoks tähtsal kohal olev keskkonnaprobleem on veereostatusest tingitud liikide hävimise oht. Kuna Läänemeri on üks olulisemaid veekogusid Euroopas, asub seal ka palju Euroopariikidevahelisi mereteid. Ühest riigist teise veetakse mööda neid kaupu. Mereteede kasutamine on üks odavamaid transpordivõimalusi, sellepärast on see ka laialt levinud. Levadega veetakse peale tarbekaupade ka näiteks naftat ja põlevkivi. Kui naftatanker lekkima peaks juhtuma, siis on keskkonnaseisukohalt tagajärjed kohutavad. Nafta merre voolamise tagajärjel kannatavad paljud kala- ja veelindude liigid. Alles paar aastat tagasi oli Läänemeres suur naftareostus. Paljud veelinnud said naftaseks ja surid. Ka hukkunud kalade arv oli märkimisväärselt suur. Väga palju oli lindude päästmisel abi päästeteenistustest ja vabatahtlikest, kes aitasid linnud veest veest välja ja pesid nad naftast puhtaks.
import võrduma ekspordiga, sest ühe riigi eksport on teise riigi import. Näiteks, kui Saudi Araabia kaubandusbilanss on positiivne, siis peab mõne teise riigi kaubandusbilanss olema negatiivne. Võrdluseks Saudi Araabiale võib tuua Eesti, kus alates 1992. aastast on kaubandusbilanss olnud negatiivne. Pilt 1: Naftatanker Positiivne kaubandusbilanss on riigi majanduslikule arengule kasulik. Riik Allikas: Postimees saab toodete ekspordist tulu. Eriti kasulik on siis, kui eksporditav toode on kogu maailmas nõutud nagu näiteks nafta. Selle kaudu saab riik rohkem tulusid ning nende tuludega on võimalik arendada riigi nt infosüsteeme või panustada tooraine tootlikuse suurendamisse. 2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused
2018, teda lastitakse ja ta sõidab Rotterdam sadamasse, tagasi Primorsk sadamasse tuleb umbes 3 nädala pärast. Laev nr 2 tuleb Primorsk sadamasse 4.03.2018, teda lastitakse ja ta sõidab Primorsk sadamasse, tagasi Primorsk sadamasse tuleb umbes 3 nädala pärast. 12 6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES Kauba transportimiseks kõige sobilikum laevatüüp on toornafta vedamiseks spetsialiseeritud naftatanker, sest antud tüübi puhul võib kõige rohkem peale laadida kaupa. Laevade valimisel tuleb arvestada lähte- ja sihtsadamate tehnilised ning ekspluatatsioonilised näitajad, navigatsiooni tingimused ja kauba kogus. Kuna vedu toimub marsruutil Primorks- Rotterdam ja Primorski sadama akvatoorium talveperioodil jäätub, siis tankeril peab olema vastav jääklass, mis võimaldab sõita Primorsk sadamasse. Selleks jääklassiks võiks olla näiteks 1A( laev võib sõita meres,
kes elavad mõlemal pool väina. Väin on 30 km pikk, üpriski käänuline ning laevaliiklus on seal kasvanud alates Külmast sõjast- praegusel ajal sõidab seal aastas ligi 50,000 alust. Ligi kümnendik neist on naftat vedavad laevad. See on viinud aga laevaõnnetuste ja leketeni ning näiteks vahemikus 1988.-1992. a toimus väinas 155 laevakokkupõrget ja õnnetust. Bosporuse väina suurim õlireostus toimus 1999. a, kui Vene naftatanker vajus ümber Istanbuli külje all. Rohkem kui 4300 tonni laeva 8000-st tonnist naftast lekkis Marmara merre, kattes mere ranniku ligi 12 km² õlikihiga. Samal ajal on Mustas meres ülekalastamise ning naaberriikidest tuleva saaste tõttu rikutud algne ökosüsteem. Mere suurpuhastus läheks maksma 15 miljardit dollarit- palju rohkem, kui Musta mere ümbruses elavad 6 riiki suudaksid maksta. Õhusaaste Õhusaaste on Türgi suurim probleem- põhilisteks reostajateks on vääveldioksiidid,
jääb lõpuks maapinna suhtes üldse paigale. Aga keha liikumiskiiruse muutumine K´ suhtes tähendab juba aja ja ruumi teisenemist nagu see oli juba näidatud erirelatiivsusteoorias. Sellest järeldubki tõsiasi, et mida suurem on kehal mass, seda enam see kõverdab ümbritsevat ruumi ja aega. Palju täpsemalt öeldes ei kõverda aegruumi mitte ainult ( lihtsalt ) keha mass, vaid tegelikult massi tihedus ehk massi ja aegruumi vaheline suhe. Näiteks kui suur naftatanker oleks ainult pisikese liivatera suurune, siis oleks tema gravitatsioonijõud isegi planeet Maast palju suurem. Kuid tavasuuruses ehk tegelikkuses on naftatankeri gravitatsioonijõud Maast palju kordi väiksem. Mida väiksem on keha ruumala ehk mida tihedam on keha mass, seda lähemale jõuavad keha ruumi mõõtmed selle sama keha gravitatsioonitsentrile ( ehk Schwarzschildi pinnale ). Seetõttu suurenebki
Väike puistelastialus või kütusetanker dedveidiga (10 000 – 30 000 dwt). Suhteliselt hea manööver- damisvõimega ja väikese süvisega alused, mis moodustavad maailma kaubalaevastiku alustest enamiku. • Handymax Väike puistelastialus või naftatanker (30 001 – 50 000 dwt), mis on populaarselt Handysize klassi laevast suurem alus. • Panamax Ookeani kaubalaev (50 000 – 80 000 dwt), mis suudab läbida Panama kanali. Tüüpiliselt on laeva maksimumpikkus 290 m, laius 32 m ja süvis maksimaalselt 12 m.
annaabi.ee 
