Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftareostuse mõju linnustikule Rikub lindude toitumist Õli muudab sulestiku veekindlust Nafta kahjustab linnu sisselundeid Lind sureb mõne minuti või päevaga (õlikatkust) Naftareostuse mõju loomastikule Nafta kahjustab loomade silmi ja hingamisteid Nafta keemia talletub rasvades => kahju sigimisperioodil ja karva vahetusperioodil Nafta kahjustab kogu toiduahelad Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftakile veepeal neelab päikese valgust Naftareostus vee all tekitab haigusi ja haiglustab kasvu Kalade välja kujunenud süsteem võtab palju eneergiat Nafta reostuse likvideerimine 1. nafta välja saamine veekogust 2. puudutab aga elusorganisme, mis naftareostuse tagajärjel kannatada saavad Samuti on väga tähtis see, et oleks haritud inimesi, kes on igal hetkel valmis naftaroestusega tegelema ja aitama seda võimalikult kiiresti
Sulestik märgub kiiresti ning seetõttu hakkab lind ka vette vajuma. Kui sulestik on määrdunud siis esimese asjana püütakse seda puhastada, ehk järgmisena määrdub nokk. Seega on suur tõenäosus, et osa naftat satub organismi, mis kahjustab elundeid ja organeid, tagajärjeks: alajahtumine, uppumine, õlimürgitus ja nälg. Kahjuks ei ole ka veeloomade saatus helgem. Naftareostus kahjustab hingamisteid, saastuvad nägemis- ja teised organid, mille tõttu loomad hukkuvad. Naftakile, mis neelab suure hulgal päikesekiirgusest, häirib tugevalt veealuseid protsesse ja organisme, mis vajavad oma eksistentsiks päikesekiirgust. Vetikates ei teki fotosünteesi, mille tulemusena hapniku tootmist ei toimu ning elustik hukkub. Kalade puhul, kelle jaoks on puhas vesi primaarse tähtsusega, võib esineda ka arenguhäireid. Mõned liigid võivad reostuse tõttu hoopiski välja surra. Naftareostust ei nimetata ilmaasjata õlikatkuks. Kui nii nimetatud epideemia on valla
Mereimetajaid mõjutab naftareostus peamiselt sellega, et neil võib tekkida alajahtumine, kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdunud viib see ainevahetuse shokini. Siin veel mõningad naftareostuse mõjud mereimetajatele: toksiline mõju nafta allaneelamisel, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel ja silmade ja naha vigastused pikajalisel naftaga kokkupuutel. Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast
kasutatud aeglasi ja sageli üsna ebatõhusaid võtteid, mis pole aastakümnete jooksul eriti muutunud. Tavaliselt keskenduvad koristustööd nafta kogumisele randadelt labidate ja ämbrite abil. Lisaks püütakse naftat põletada otse veepinnal, lagundada kemikaalidega ning koguda kokku laevade taha kinnitatud korjetraalidega. Häda on selles, et naftakatastroofi korral levib nafta veepinnal kiiresti, moodustades suuri laike (ing k. oil slicks) ehk õhukese naftakile, mis vett mööda edasi sirutub. Toornafta ei lendu nagu bensiin ning talub hästi lainetust, seetõttu võib naftalaik levida üle väga suure ala ilma tükkideks pudenemata. Naftalekke esimesed nähtavad ohvrid on suuremad mereelukad nagu linnud, delfiinid ja hülged. Ameerika Riikliku Eluslooduse Föderatsiooni ühe raporti kohaselt leiti 2014. aastal Louisiana osariigi rannikult tavalisest neli korda rohkem surnud delfiine.
Laiussi plerotserkoididega invadeeritud kala võib kasutada toiduks pärast kuumsuitsutamist, pärast 2 nädalat kestnud sooldumist või hoolikat keetmist või praadimist. Külmutamine (20 ºC, 48 tundi) aitab samuti plerotserkoide hävitada. PILET 10. 1) Kalade mürgistus nafta ja naftasaadustega (bensiin ,petrooleum,masuut, diislikütus, määrdeõlid jt ) Kahjustav toime seisneb järgmises: · Naftakile veepinnal takistab gaaside vahetust atmosfääriga ja tekitab sellega hapniku defitsiidi. · Õlijad komponendid katavad lõpused õhukese kilega ja takistavad kala hingamist. · Veeslahustuvad komponendid tungivad kergesti kalasse · Nafta konsentratsiooni puhul 0,1 mg/l omandab kala liha nafta lõhna ja maitse mida ei saa kõrvaldada. · Põhja sadestuvad komponendid kahjustavad kalade toidubaasi ja seovad endaga hapnikku.