esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. · Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik
Sündis juristi pojana. Ema suri sünnitusel. Ämmaemand ennustas talle vaid elu üheks päevaks, kuid tegelikult elas ta 84 aastaseks. Ja siiski piinas teda kogu elu kehv tervis. Ta õppis jesuiitide kolleegiumis ja sai hea hariduse. Ta oli filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg ja ajaloolane, kuid ta tegeles veel metsanduse, rahvastikuloo ja paljude teiste teadustega, sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. Teda on hüütud ka "naervaks filosoofiks". Ta on kirjutanud satiirlisi lugusi, romaane, draamasi, ajaloolisi teoseid ja kirju. Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. "Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Voltaire soov oli luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Voltaire positsioon on väga lähedane deismile
Last koheldakse halvasti hooldajate poolt. Kasvatab lapse ise üles. Päästab ka politseiniku elu, kes teda jälitas ja keda revolutsioonid kavatsesid hukata. Sõnum: moraaliseaduste järgimine aitab hävitada kurja. Ürita mõista, enne kui hukka mõistad. ,,Mees, kes naerab" 17. saj. Inglismaa. Peategelane Gwynplaine, kelle isa on pahandanud kuningat ja orvuks jäetud Gwynplaine on müüdud laste sandistajatele, kes on tema näo lõiganud naervaks maskiks. Peategelane on hea inimene, võitleb õigluse eest, ent moonutatud välimuse tõttu kujuneb ta saatus traagiliseks. Päästab imiku, kes hakkab surnuks külmuma. Imik on pime tüdruk. Mõlemad lapsed võtab enda juurde Ursus ja nad elatavad ennast akrobaatidena. Hiljem selgub peategelase kõrge päritolu ja ta saab inglise parlamenti. Tema näo pärast ei võeta teda tõsiselt ja siis ta lahkub koos Ursuse ja selle tüdrukuga. Tüdruk ja tema tunnistavad oma armastust üksteise vastu
- Hiljem õpib õigusteadust ja satub Temple' vabamõtlejate ringi. - Oma kriitiliste kirjutiste pärast istub kaks korda Bastille's. - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. - Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad. 1764 Filosoofiline sõnaraamat. - Suur kultuurilooline väärtus on ta 14 000 kirjal ja rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub Peterburis. - Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. - Hüüti "naervaks filosoofiks". - Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole selge." - Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. - Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali.
ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks. Aastal 1911 jõudis Ernest Rutherford järeldusele, et aatom peab koosnema raskest tuumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest. Aastal 1913 muutis Niels Bohr Rutherfordi aatomimudelit. Neutroni avastas alles 1932 James Chadwick. [7, 8, 9, 10] 5 Demokritos (460 370 eKr) Ta oli vanakreeka mõtleja/filosoof ja üks aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Demokritos väitis kõike olemasolevat koosnevat aatomeist ja tühjusest. Aatomid, aine jagamatud ning muutumatud osakesed, on igaveses liikumises. Nad erinevad üksteisest kuju, asukoha , paiknemise korra ja suuruse poolest. Asjad tekivad aatomite ühinedes ja hävivad aatomite üksteist eraldudes. Lõpmatus maailmaruumis on lõputu hulk maailmu, Maa on ainult üks neist. Kõik muutused on paratamatud, juhuslikkust pole olemas.
See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest
Maailmaprotsess on tsükliline. ''Suure aasta'möödudes muutuvad kõik asjade uuesti tuleks. Kosmost juhiv välk. Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites. ''Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg''. Võitlus on kõige isa. Tsitaat: ''Eeslid eelistavad kullale õlgi''. Demokritos (u 460-370 eKr) õpetaja oli Leukippos. Pärit Abderast Traakia rikaste kaupmeeste kihist. Teda nim ''naervaks''. Esimese osa elust rändas palju. Tsitaat: ''Oma kaasaegsetest olen ma kõige enam maapeal reisinud, kusjuures ma uurisin kõige kaugemale välja, ma olen enamuse ilmakaari ja maid näinud ja kõige õpetanumaid mehi kuulnud''. Tegeles matemaatika, füüsika, filosoofia, astronoomis, muusika, meditsiini, geograafia, meditsiini, füsioloogia, anatoomia-ga , st kõigega. On veendunud,et olemas on ruumi täitev olev ja mitteolev tühi ruum. Ruumi täitev olev pole aga üks ainus alge
ilmub "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub keskel." Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu. Peterburis. · 1761 Uus Heloise, · Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse · 1762 Emile ehk kasvatusest, esindaja. · 1762 Ühiskondlikust lepingust, · Hüüti "naervaks filosoofiks". · 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused, · Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi · 1782-1789 Pihtimused mõttevara. · Jean Jacques Rousseau · Voltaire · Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest