Leia reaktsioonitsenter Leia lahkuv osake! Leia katkev side! Keemilised omadused Eelnev reaktsioon võrrandina H3C Cl + H3C CH2 O Na H3C O CH2 CH3 + Na Cl NUKLEOFIIL-negatiivse laengu või osalaenguga osake (on elektrone juurde võtnud), mis seondub elektrofiilsustsentriga ELEKTROFIIL-positiivse laengu või osalaenguga osake (on elektrone ära andnud),mis seondub nukleofiilsustsentriga · Reageerimine tsüaniididega (CN-) (nukleofiilne asendusreaktsioon) R-Hal + NaCN R-CN + NaHal + - + - H3C CH2 Br + NaCN H3C CH2 CN + NaCl elektro- nuk- elek- nuk- fiil leo- tro- leo- fiil fiil fiil Määra laengud ja osalaengud! Leia ründav osake! Leia reaktsioonitsenter Leia lahkuv osake! Leia katkev side!
Kergemad kivimid ja liiv aga uhutakse veega ära. Kulla pesemisel eraldatakse kuld ja liiv tiheduse põhjal. Varem eraldati kulda maagist ka elavhõbedaga maagi käsitlemisel. Nüüdisajal kasutatakse maakide rikastamiseks gravimeetrilist- ja flotatsioonimeetodit või ioonivahetust. Kulda saab viia maagist lahusesse ka tsüaniidide abil õhuhapniku osalusel. [1] Tsüaniidimeetodi puhul käsitsetakse õhuhapniku osalusel peenestatud maaki lahjendatud NaCN või KCN lahusega. Seejuures moodustab lahustuv kompleksühend: 4 Au+8 NaCN +O2 +2 H 2 O 4 Na[ Au ( CN )2]+ 4 NaOH (4) Viimasest eraldatakse kuld tsingi abil redutseerimisel. 2 Na [ Au ( CN )2 ]+ Zn 2 Au+ Na2 [ Zn ( CN )4 ] (5) Au puhastatakse konts väävelhappega. [5] Möödunud sajandi keskel alkeemikute unistus täitus: õnnestus sünteesida kulla aatomeid aatomiteaktsioonis elavhõbedast (valem 6)
sisaldus maagis 1–5 mg/kg (1–5 ppm), maaalustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg Ekstraktsioon : Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN) mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud väävelhappega. Mereveest : kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0,004 mg/m3. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni. Tarbimine :
ekstraktsioon, mereveest ja muundamine teistest elementidest. 4 Kaevandamine - Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Ekstraktsioon – Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium- või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN), mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud väävelhappega. Mereveest - Nüüdisaegseil hinnanguil on kuupmeetris merevees kulda keskmiselt 0,004 mg/m3. Kogu planeedi merevees on kulda ligikaudu 15 000 tonni. Muundamine teistest elementidest -20. sajandi keskel
x =[H+] = [(CH3)3N ] = 3.09 × 10-6 M, seega pH=5.51 ja [(CH3)3NH+ ] = 0.060 - 3.09 × 10-6 = 0.060M Vastus: pH=5.51; (CH3)3N on 3.1 × 10-6 M, (CH3)3NH+ on 0.060M Riina Aav, Kristiina Kreek 6 Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 12. Leidke 0.050 M NaCN lahuse pH. Lahendus: - CN on nõrk alus, vesilahuses kirjeldab tema hüdrolüüsi järgmine tasakaal: - - CN + H2O HCN + OH, Algselt oli lahusesse lisatud 0.050 mooli NaCN liitri lahuse kohta, tasakaalu saabudes, hüdrolüüsus alus vastavalt hüdrolüüsikonstandile, seega tsüaniidi moolide arv liitris vähenes täpselt nii palju kui tekkis
6 PH4+ - 12 O3- - H2CrO4 - ; VO2+ - Na2HPO4 - ( ); OCN- - KNO3 - ( ); UO2+ - V2O5 (); OH- - N2O4 - (); AsH3 Ag2O - ; HN3 CaS - ; B2H6 Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3
kõrgemaid sisaldusi võib lugeda inimmõjuks. võivad esile kutsuda mitmesuguse paiknevusega vähktõbe. · Nitraatidest põhjustatud tervisemõjude kohta mille seas tuleb eelkõige eristada methemoglobiini (aga ka sulfhemoglobiini) taseme tõusu veres Tsüaniid · CN-, kasutusel kaevandus- ja metallitööstuses, tavaliselt NaCN · lahustunud hapnik või KCN-na. · oksüdeeritavus (Permanganaatne hapnikutarve PHT) · biokeemiline hapnikutarve (BHT7) · Tsüaniidil on omadus siduda metalle ja moodustada · keemiline (dikromaatne) hapnikutarve (KHT) veeslahustuvaid soolasid · Sama omadus teeb tsüaniidid elusorganismidele väga
gaaside atmosfääris temp-il 900 kraadi või kõrgemal. Pindkiht rikastub süsinikuga, seejärel lõõmutatakse, karastatakse ja noolutatakse, kartata, et eseme sisemus karastub liiga kõvaks ja rabedaks. Asoteerimisel kuumutatakse terast NH3 atmosfääris temp-il 500-650 kraadi. Tekkiv lämmastik moodustab pindkihis rauaga tahke lahuse ja nitriidid kuna mõlemad on suure kõvadusega, siis ei ole enam vaja karastada. Tsüaanimisel kuumutatakse terast koos NaCN jt tsüaniididega temp-il 800-900. Pindkiht rikastub süsiniku ja lämmastikuga. Terast kuumutades temp-il 1000 kraadi koos kroomi, räni või mõne teise elemenid ühendiga saab küllastada terase pindkihti selle elemendiga, mis tõstab pinna kõvadust, korrosiooni- ja kuumakindlust. Aknaklaasi koostis Na2O*CaO*6SiO2. Klaasi tootmisel on peamiseks lähteaineteks kvartsliiv, marmor, kriit jt võimalikult puhtas CaCO3-st koosnevad mineraalid ja sooda
HCN avastas ja eraldas Scheele 1782 (arvatakse, et ta surigi sinihappe mürgitusse). Üks kõige kiirema toimega mürkaineid; absol. surmav inimesele konts. 0,4 mg/l või ühekordse doosina u. 0,1 g (HCN või tsüaniide sissevõtmisel). Mürgisust seostatakse mõnikord tautomeerse isovormi (≈ 0,5%) sisaldusega: H - C ≡ N ↔ H − N ≡ C ← kolmevalentne süsinik isovorm Tsüaniididest kasutatakse peam. KCN ja NaCN; nende vesilahused lahustavad väärismetalle (Au, Ag), mistõttu kasutatakse metallurgias ja galvanosteegias (nende metallide eraldamine toormest või elektrolüütil. katmine nende metallidega – kuldamine, hõbetamine) HCN esineb seotud kujul looduses – luuviljaliste (eriti aprikooside, kirsside, ploomide) kivides, mõrumandlites jm. Tsüaanhape HOCN cyanic acid, циаовая кислата avastas F.Wöhler (1822)
annaabi.ee 
