kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on nii omapärane, kõigile silma hakkav tunnusmärk küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm, jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi
Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C- vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end veel teine apelsinihakatis punnitab. Nabaapelsinid on väga kvaliteetse viljalihaga ja et neil on nii omapärane, kõigile silma hakkav tunnusmärk küljes, siis osatakse neid turul nõuda. Naba on kujunenud nagu kvaliteetse vilja tunnuseks. Marokost imporditud apelsinide seas oleme Eestiski näinud lisapunniga nabaapelsine. Teine väärtuslik rühm, jaffaapelsinid on nime saanud Iisraeli linna Jaffa järgi
Öeldakse, et on raske leida inimorganismi jaoks kasulikumaid toiduaineid kui sidrun, apelsin, mandariin või greip. 4 Mõningate tsitruseliste lühiiseloomustus: Apelsin Apelsin on apelsinipuu vili. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid (kuni 15%), sidrunhapet (1-2%) ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on enim hinnatud kolm: 1. Nabaapelsinid, mis on väga kvaliteetse viljalihaga ja silmatorkava tunnusmärgiga ning seetõttu väga nõutud. 2. Jaffaapelsinid, mis on paksu koorega. 3. Veriapelsinid, mis on õhukese koorega, väga mahlakad ja punast värvivarjundit omava viljalihaga. Suurem osa apelsinitoodangust süüakse värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Apelsinikoortest
4000 aasta. Araablaste kaasabil on ta levinud Pärsiasse, Egiptusesse, Hispaaniasse ja Põhja- Aafrikasse. Vahemeremaades sümboliseerib apelsinipuu neitsilikkust ja abielu. Punase viljalihaga apelsinid Itaaliast, kollase viljalihaga Maroccost, Hispaaniast ja Iisraelist. . KIRJELDUS Igihaljas lõhnavate valgete õitega apelsinipuu kasvab 7-13m kõrguseks. Erinevalt sidrunipuust on apelsinipuu leherootsud tiivulised. Apelsine jaotatakse sordirühmadesse: valencia, nabaapelsinid, veriapelsinid jt. Kvaliteedinõuete poole pealt, siis valige ilusad terved, vigastusteta ja mustade plekkideta, mädanemistunnusteta viljad. Vältige liigselt pehmenenud vilju. Väga oluline on vilju esmalt hoolikalt pesta, sest istandusi töödeldakse mitmesuguste pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses
Apelsinikoorest valmistatakse sukaadi ning kulinaarias kasutatavat 7 oranziõli. Apelsiniseemnete õlist saab keeta seepi. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri ja parfümeeriatööstuses. 1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia. Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised, väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti eralduva kestaga ning suhteliselt väikese mahlaka viljalihaosaga jaffa apelsinid. GREIBIPUU: Greipfruudipuu on igihaljas viljapuu, metsikult kasvavana ei ole teda leitud. Suured valged õied asetsevad lehekaenlas üksikuina või kobaras
15%) ja vitamiine, neid süüakse toorelt tarvitatakse konservide, jookide, marmelaadi ja muu sellise valmistamiseks. Apelsinikoorest valmistatakse sukaadi ning kulinaarias kasutatavat oran? iõli. Apelsiniseemnete õlist saab keeta seepi. Viljakestas sisalduvat eeterlikku õli kasutatakse kondiitri- ja parfümeeriatööstuses. 1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia. Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600-grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised, väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti eralduva kestaga ning suhteliselt väikese mahlaka viljalihaosaga jaffa apelsinid. Greibipuu Greipfruudipuu on igihaljas viljapuu, metsikult kasvavana ei ole teda leitud. Suured valged õied asetsevad lehekaenlas üksikuina või kobaras
eelistatumad väheseemnelised või seemneteta sordid. Olenevalt sordist võib viljaliha olla helekollane kuni veripunane. Apelsinisorte on väga palju. Euroopa turgudel omavad tähtsust põhiliselt 30 sorti, mis jagatakse kahte suurde gruppi: a) talveapelsinid, mille sissevedu toimub novembrist mai lõpuni ja b) suveapelsinid, mida veetakse sisse ülejäänud ajal aastast (maist novembrini). Talveapelsinide hulgas on levinumad Hispaaniast, Marokost ja Alzeeriast imporditavad nn nabaapelsinid. Need on heleda oranzivärvilise paksema koorega apelsinid, milles õiepõhjal vilja alumises osas segmentide vahel on moodustunud 1-2cm läbimõõduga nn kõrval-, ekstra- või tütarvili naba. Nabaapelsinide aretamisel on silmas peetud eesmärki aretada sorte, mille viljadel seemned oleksid koondunud nabasse ja põhivili oleks seemneteta. Veelgi enam nüüd on juba olemas ka nabaapelsini sordid, millel nabagi on seemneteta. Apelsinid peavad valmima puu otsas