seda keeduklaasis pliidil või piirituslambi leegis Praktiline töö (JUHEND) kuumutada. 3.1 Arvutada lahuse protsendiline koostis! Tööülesanne nr 1 NB! 250 grammis vaskvitriolis CuSO 4·5H2O on 160 Võtta katseklaasi ~3-4 cm3 naatriumetanaati ning lisada g CuSO4. sellele 1 cm3 vett. Kuumutada alates vedeliku ja õhu piirpinnalt katseklaasis olevat segu soola täieliku Järgida lahuse jahtumisel toimuvat. Põhjendada nähtust! Milline aine kristallub välja? Miks? 3.2 Riputada kuuma lahusesse niidijupp (võib olla lõng),
Tekkis valge värvusega ühend. 4.Raud(III)iooni tõestamine- 1 mL raud(III) kloriidi lahusele lisada 2 tilka ammooniumtiotsüanaadi lahust. 𝐹𝑒𝐶𝑙3 + 6𝑁𝐻4 𝑆𝐶𝑁 → (𝑁𝐻4 )3 [𝐹𝑒(𝑆𝐶𝑁) 6 ] + 3𝑁𝐻4 𝐶𝑙 Tekkis verepunase värvusega ühend. 5.Kaltsiumiooni tõestamine- 1 mL kaltsiumkloriidi lahusele lisada 2 tilka naatriumoksalaadi (Na2C2O4) lahust. NB! Tuha proovi happelisele lahusele lisada spaatli otsaga väike kogus tahket naatriumetanaati (CH3COONa), segada ja lisada 5 tilka naatriumoksalaadi lahust. Oodata valge hägu tekkeni. 𝐶𝑎𝐶𝑙2 + 𝑁𝑎2 𝐶2 𝑂4 → 𝐶𝑎𝐶2 𝑂4 + 2𝑁𝑎𝐶𝑙 Tekkis valge värvusega sade. Kolmandaks tuli tuha lahuseid käsitleda, selleks tuli filtreerida keeduklaasides olevad vee ja happelahused. Filtraat tuli koguda kahte koonilisse kolbi (ühte vesilahus ja teise happeline lahus). Mõõta saadud lahuste pH kasutades universaalindikaatorit.
Algul muutub lahus tumesiniseks, kuna dissotseerudes eralduvad OH- ioonid. NH4Cl lisamisel pH alaneb, kuna OH- ioonide kontsentratsioon väheneb ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Toimub: 1. NH4OH NH4+ + OH- 2. NH4Cl NH4+ + OH- 3) H+-ioonide kontsentratsiooni vähenemine nõrga happe soola lisamisel Selleks lisan kahes katseklaasis olevatele vesinikkloriidi lahustel Zn kraanuli, mis on eelnevalt karedaks muudetud. Esimesele lahusele lisan ka 2M naatriumetanaati ja võrdlen reaktsiooni kiirust. Esimeses katseklaasis toimub CH3COO- + Na+ + H+ + Cl- CH3COOH + Na+ + Cl-, sest etaanhape ei dissotseeru täielikult ja järelikult etanaatioon seob osa vesinikioone ära. Naatrium etanaat vähendab H2 eraldumise intensiivsust ehk reaktsiooni kiirust. 4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon
Katseklaasis soolhappega on vadeldav aktiivne gaasi eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga ägedam. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M etaanhapet, 1-2 tilka metüülpunast lahus sai intensiivselt punast värvi. Jagasin lahust kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutasin värv muutus kollasuks. Seega soola lisamine tõstas atsetaat-ioonide kontsentratsioon, hape dissotsiatsioon vähenes ja tasakaal esimeses võrrandis nihkus vasaku poole vesinikiooonide kontsentratsioon lahuses vähenes kollane lahus (pH>6,3) a) Katseklaasi ~4,5ml dest. vett, 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini vaarikapunane lahus. Jagasin kaheks. Ühele osale sisasin väike kogus
𝐶𝑜𝐶𝑙2 ∗ 6𝐻2 𝑂 + 𝐻2 𝑂 → 𝐶𝑜 2+ + 𝐶𝑙− + 𝑂𝐻 − 𝐶𝑜 2+ + 𝐻𝐶𝑙 → 𝐶𝑜𝐶𝑙2 + 𝐻+ 𝐶𝑜𝐶𝑙2 + 𝐻2 𝑂 → 𝐶𝑜 2+ + 𝐶𝑙− + 𝐻 + Katses 4 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahuse värvus oli punane. Lahus jagada kaheks. Ühele osale tuli lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, mis muutis lahuse oranžiks. Naatriumetanaadi lisamisel 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻− -ioonide kontsentratsioon suurenes ja tasakaal etaanhappe molekulide ja ioonide vahel nihkub molekulide tekke suunas. Katses 5 tuli katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus oli roosa. Lahus tuli jagada kaheks, ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda
Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4, tsingikraanulid. Töö käik Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus Ühte katseklaasi valasin 2 mL 2 M soolhapet ja teise samapalju 2 M etaanhapet. Viisin mõlemasse katseklaasi tsingitükid ning asetasin katseklaasid kuuma vette. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses Valasin katseklaasi 4 mL vett ja lisasin 3 tilka 2 M etaanhapet ja 2 tilka metüülpunast. Jagasin saadud lahuse kaheks. Ühele osale lisasin tahket naatriumetanaati, loksutasin ja võrdlesin lahuste värvusi. Valasin katseklaasi 4 mL vett ja lisasin sellele 3 tilka 2 M ammoniaagi vesilahust ja 2 tilka fenoolftaleiini. Jagasin lahuse kaheks. Ühele osale lisasin tahket ammooniumkloriidi, loksutasin ja võrdlesin lahuste värvusi. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipeteerisin 250 mL koonilisse kolbi 10 mL õppejõult saadud HCl kontroll-lahust (lahus nr 10) ja lisasin 2 tilka fenoolftaleiini lahust.
Kumbagi katseklaasi viia ühesugused tsingitükid. Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Energilisemalt mõjub tsingile HCl, sest on tugev hape, etaanhape on nõrk hape. HCl dissotsieerub täielikult H+ + Cl- . 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. a. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Algselt lahus roosa, CH3COONa lisamisel muutus värvus punaseks. Tasakaal nihkus vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon vähenes. CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 b. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket
Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale happele, mida alusele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus.
Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Valades kokku Pb(NO3)2 ja naatriumsulfaadi, tekkis raskesti lahustuv valge, piimjas plii(II)sulfaadi sade: Pb2+ + SO42- PbSO4 Pb(NO3)2 + Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Sademe peale valasin kontsentreeritud naatriumetanaati ja tõepoolest lahustus sade ja tekkisid kompleksioonid. Lahus muutus läbipaistvaks, värvituks. PbSO4 + 4CH3COONa Na2[Pb(CH3COO)4] + Na2SO4 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na 2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi [Cd(SO 3)2]2 teket?
eraldumine. Teises katseklaasis gaas eraldub ka, aga mite nii aktiivselt. Seega on võimalik teha järeldust, et soolhape on palju tugevam hape kui äädikhape, sest reageerib tsingiga energilisemalt. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada. Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Soola lisamisel lahus muutus kollasemaks. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?). Lahuse värvus muutus kollasemaks, seega pH suurenes, see tähendab et vesiniioonide konts. vähenes, happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule.
Metaanhape HCOOH 1,7710-4 Süsihape H2CO3 4,4510-7 4,6910-11 Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910-10 Väävlishape H2SO3 1,5810-2 6,3110-8 Ammoniaakhüdraat NH3H2O 1,7910-5 Samanimeliste ioonide olemasolu korral lahuses väheneb dissotsiatsioonimäär vastavalt Le Chatelier' printsiibile. Viies näiteks etaanhappelahusesse naatriumetanaati, suureneb CH3COO--ioonide kontsentratsioon ja tasakaal CH3COOH CH3COO- + H+ nihkub molekulide tekke suunas. Seoses sellega väheneb etaanhappe dissotsiatsioonimäär. Mitmeprootonilised happed ja mitmehüdroksiidsed alused dissotsieeruvad astmeliselt. Süsihappe dissotsiatsioonil vesilahuses on järgmised tasakaalud: TÜ Füüsikalise keemia instituut 7
sade lahustus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel toimus reaktsioon ning moodustus valge sade. Sademele CH3COONa küllastatud lahust valades sade lahustus. Reaktsioonivõrrandid: Pb(NO3)2(aq) + Na2SO4(aq) PbSO4(s) + 2NaNO3(aq) - Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel tekkis valge PbSO4 sade. PbSO4(s) + 4CH3COONa Na2(CH3COO)4Pb + Na2SO4 - PbSO4 sademele naatriumetanaati valades, PbSO4 sade kadus, sest toimus reaktsioon ning tekkis lahustuv plii atsetatokompleks Na2(CH3COO)4Pb. 6. Kokkuvõte või järeldused Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel tekkis PbSO4 sade. Sademele CH3COONa valades tekkis plii atsetatokompleks Na2(CH3COO)4Pb ja sade kadus. 3.6 1. Töö eesmärk o Vaadata kas katse tõestab kaadmiumi sulfokompleksi [Cd(SO3)2]2- teket . 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas.
Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910 -10 Väävlishape H 2 SO 3 1,5810 -2 6,3110 -8 Ammoniaakhüdraat NH 3 H 2 O 1,7910 -5 Plii(II)hüdroksiid Pb(OH) 2 9,610 -4 310 -8 Samanimeliste ioonide olemasolu korral lahuses väheneb dissotsiatsioonimäär vastavalt Le Chatelier' printsiibile. Viies näiteks etaanhappelahusesse naatriumetanaati, suureneb CH 3 COO - -ioonide kontsentratsioon ja tasakaal CH 3 COOH CH 3 COO - + H + nihkub molekulide tekke suunas. Seoses sellega väheneb etaanhappe dissotsiatsioonimäär. Mitmeprootonilised happed ja mitmehüdroksiidsed alused dissotsieeruvad astmeliselt. Süsihappe dissotsiatsioonil vesilahuses on järgmised tasakaalud: - [H + ][HCO 3- ]
annaabi.ee 
