Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"naastu" - 7 õppematerjali

Kolesterool
13
ppt

Kolesterool

düslipideemiaks, võib tekitada arterite lubjastumist (ateroskleroosi). · See omakorda võib põhjustada veresoonte ummistumist ning mõnel juhul veresoonte rebenemist. Vastavalt kahjustuse tekkekohale võivad tagajärjeks olla aju- või südameinfarkt. · Ateroskleroos on protsess, mille korral veresoonte seintesse tekivad rasva või fibriini ladestused. Moodustuvad naastud. · Naastud on rasvaladestused, mis ahendavad veresooni ajamöödudes ladestub sinna kaltsium mis muudab naastu jäigaks. Naastud põhjustavad · Isheemia ehk hapnikuga varustamise häire kudedes Kasvav naast vähendab vere juurdepääsu ja seega kudede vere ja hapnikuga varustatust. · Emboolia ehk veresoone ummistus koetükikese poolt Naastust võivad eralduda väikesed tükid, mis jõuavad vereringe kaudu teistesse elunditesse, põhjustades seal veresoone ummistust. · Aneurüsm ehk veresoone seina väljasopistus Naastu moodustumisel muutub

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Lipiididide metabolism
5
docx

Lipiididide metabolism

ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt valguvaene toit, kestvalt rasvavaba toit. Kolesterool on steroidhormoonide sünteesi lähteühend Sapphapete kaudu viiakse suur osa kolesterooli inimkehast välja Küllastamata rasvhapete vajadus Energeetiline funktsioon (100% laguneb)

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Lipiidid ja valgud
6
doc

Lipiidid ja valgud

Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos ­ veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli ­ igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid? 2) Leia loetelust kõige energiarikkam toitaine. 3) Seostus ja rühmitustestid. Seostustestid ­ leia lipiidi mõistele sobiv paariline. Rühmitustest ­ läbisegi antud ühendid ­ õpilane peab need grupeerima ja pealkirjastama.

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
Auto Hooldamine
5
docx

Auto Hooldamine

vähemärgatavad remonditud kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täielikul valmistajapoolse garantiiga. Max 30km/h ­ neid rehve ei tohi kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus max 30km/h peab olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele kusjuures endine kiiruskategooria peab olema eemaldatud. Lamellrehv Lamell tähendab liistakut, naastu. Sõiduauto talverehvi protektor koosnebki liistakutsest. Meil on hakatud lamellrehvideks niometama niisugust talverehvi mille protektor koosneb lamellidest, kuid neis pole naaste. Lamellrehvi omapära seisneb selles, et selle protektor, need liistakud on pehmest, liibuvast kummist, mis peab tagama mõõduka kiiruse juures hea haardumise. Pehmest kummist lamellid kuluvad üpris kiiresti. Ka naastrehvid protektor koosneb

Auto → Auto õpetus
97 allalaadimist
Kasvajad
23
doc

Kasvajad

keelele ja välissuguelunditele (Bogovski jt 1989). Vähist ohustatud gruppideks on 65-70 aastased, heledanahalised, sagedasti päikesekäes viibijad ning nooruses päikesepõletusi saanud inimesed. Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.) Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.) Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas

Meditsiin → Sisehaigused
95 allalaadimist
PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

· Inimese papilloomviirus (HPV); · Keskkonna tegurid; · Teatud pärilikud defektid; · Suitsetamine- huultel ja suu limaskestadel tekkiva LK oluline soodustav tegur; · Krooniline nahapõletik- LK võib tekkida haavade, uuriste ja armide piirkonda, põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivate rakkude kiirenenud paljunemist. Lamerakk-kartsinoom kujutab endast ümarat, ovaalset sõlme või naastu. Pinda katab tihe paks kett, mida on raske eemaldada. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ja kattuda koorikuga. Võib kaasuda lümfisõlmede suurenemine. Võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse, sellisel juhul on prognoos halvem. (derma.ee 23.02.09) 4.2.2 Lamerakk-kartsinoomi ravi Ravi sõltub LK suurusest, tüübist, asukohast, arvust: (derma.ee 23.02.09) · Kirurgiline eemaldamine; · Krüoteraapia; · Küretaaz;

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga
63
pdf

Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga

venoosseks. Arteriaalse ja venoosse tromboosi mõju verevarustusele on erinev. (Falanga, et al. 1988: 870) Arteriaalse tromboosi korral on erinevates organites või jäsemetes vereklombi ehk trombi tõttu takistatud hapnikurikka vere pealevool, tekib hapnikupuudus, mille tagajärjel tekib koe nekroos ehk rakkude surm. Arteriaalne tromb tekib tavaliselt ateroskleroosi baasil: lubinaastu pinnal tekib väike kahjustus, mille tulemusena aktiveerub vereliistakute vahendusel hüübimissüsteem. Naastu pinnale tekib väike trombikene, mis suurenedes suleb lõplikult väikese arteri. Arteriaalne tromboos võib põhjustada sudame infarkti, aju infarkti ja jäsemetes gangreeni. (Viigimaa, 2009) Venoosne tromboosi korral tekib tromb veenides ja seega on erinevates organites või jäsemetes, eelkõige jalgades, takistatud vere äravool, mille tagajärjel tekivad kahjustatud organis või jäsemes verepais, valu ja põletik. Trombi tukikese ehk emboli vabanemisel võib tekkida kopsuarteri

Meditsiin → Meditsiin
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun