Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena
Päritolu 1-5-3 m Kõrgus püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakaspruunid, paljad Võrsed punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed Pungad vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt Lehed hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes Õied vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Viljad Valmib septembris, oktoobris õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarju taluv valgus vähenõudlik niiskus
VÕRA Püstine, vabalt kasvades kaarduvate okstega põõsas. KOOR, VÕRSED Vanad oksad hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakas- pruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. LEHED Vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu2.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-250 cm, laius umbes 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstise kasvu ja tiheda võraga põõsas. Võhikud võivad segamini ajada arooniaga just marjade tõttu. Lehed: Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased Õied või õisikud: Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis.Õitseb mais- juunis kuni 30 päeva. Liigi eritunnused: dekoratiivsed on ka viljad, mustad, läikivad, pruunikas- punase maitsetu viljalihaga, ning püsivad põõsastel hilissügiseni. Viljad on mürgised.Viljub alates 4-ndast aastast. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, varju taluv. Kasutamine haljastuses: ideaalne hekitaimena, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses.
Õied on roosad ja sügisel lähevad lehed punakaspruuniks. Marjad on tumesinist värvi. Vanad oksad 92 hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakaspruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. Lehed: vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. Kasvutingimused ja kasutamine Kasvutingimused: mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Levinud alusmetsaliik
haigestuvad bakterpõletikku. Perekonnas ca 50 liiki, millised on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest. Võrsed noorelt tihedalt karvased, hiljem paljad. Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased. Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Viljub hästi ja rikkalikult. Kuni viimase ajani olnud tavaline hekitaim, tumeda lehestikuga, talub hästi kärpimist. Külmakindel ja saastekindel liik. Viimasel ajal kannatab tugevasti bakterpõletiku tõttu. 47. Perekond pirnipuu ja perekond õunapuu ning tähtsamad liigid Perekond pirnipuu (Pyrus L.) Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad
Perekonnas ca 50 liiki, millised on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus Schltdl.) Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-Hiinast ja Baikali ümbrusest. Võrsed noorelt tihedalt karvased, hiljem paljad. Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased. Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis. Vili punakasmust mari, 3 luuseemnega. Viljub hästi ja rikkalikult. Kuni viimase ajani olnud tavaline hekitaim, tumeda lehestikuga, talub hästi kärpimist. Külmakindel ja saastekindel liik. Viimasel ajal kannatab tugevasti bakterpõletiku tõttu. 47. Perekond pirnipuu, perekond õunapuu ning tähtsamad liigid Perekond pirnipuu (Pyrus L.)Pirus oli roomlastel pirnipuu nimetuseks. Perekonda kuuluvad
annaabi.ee 
