Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida rohkem ilmneb lapse puhul riskitegureid või mida rohkem on valdkondi, milles riskitegurid ilmnevad, seda suurema tõenäosusega ja seda varasemas eas on lapsel delinkventse käitumise oht.
Eeslinn kui ajutine elukoht (lõpetamata mobiilsusahel, soov liikuda ülespool) Seeley, Sim&Loosely (1956) Crestwood Heights: A Study of the Culture of Suburban Life. Crestwood Heights. Elanikud kasutasid oma elamise välist ja sisemist pilti staatuse rõhutamiseks. Lapsed olid sotsialiseeritud. Igapäevaelus domineeris komformism. Elanikud ei „piilunud“ järgmist eeslinna, nad olid „kohal“. Fava (1956) uuris NY – Manhattan, Queens, Nassau maakond. Suhtlus naabruskonnaga selgelt erinev. Kesklinnas madalaimad, siseringis kesktasemel, eeslinnas kõrgeim. Kirjeldades eeslinna eluviisi, ei suudetud näidata eeslinna mõju indiviidile. S.t. nad tõid oma eluviisi kaasa, mitte eeslinn ei kujundanud seda. Teise laine uuringud: Berger (1960/68) Working-Class Suburb. Eeslinn ei muutnud töölisklassi indiviidide käitumist. Liikudes linnast eeslinna muutusid nad üürnikest omanikeks. Kuid nende
hinnatakse kvalifitseeritud tööjõudu ning keskkonnaküsimustega arvestavat tööandjat hinnatakse rohkem. Töötajate ja elanike tervis: Keskkonna- ja ohutusnõuete hoolikas täitmine nt. ohtlike ainete ja toodete käitlemisel, ennetavate meetmete rakendamine ja palju muud samalaadset mõjutab otseselt töö- ja elukeskkonna kvaliteeti. Suhtlemine: Toimiv keskkonnajuhtimissüsteem, mille üks osa on avatus ja korrapärane teabevahetus kõigi huvirühmadega, hormoonilise kooseksisteerimise ka naabruskonnaga ja sealsete elanikega. Säästev areng: Tuleb tagada keskkonna paranemine ja säilimine. Selleks saab palju teha, kui olla loodusressursse tarbides kokkuhoidlikum ja vähendada liigset kulutamist, suhtuda vastutustundlikumalt.
Seotuse puudumine liikmete vahel. Kuidas sellisest konfliktist lahti saada ? Ümarlaud. Joonis. Pere rikkus ei ole seoses lapse eluga seotusega, sellega, kuidas suhteid hinnatakse. JOONIS PABERIL!!!!! Eakaaslastega seonduvad riskifaktorid Deviantse käitumisega eakaaslate mõju: - Delinkventse käitumise õhutamine - Koos õigusrikkumiste sooritamine - Kamba liikmeks olemine - Eakaaslaste poolne tõrjutus juba lapseeas. Lõpuks kasvades kuni selleni või Naabruskonnaga: - Ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruses nt pole järelvalvet seal elavate laste-noorukite üle - Madal seotus naabruskonnaga - Uimatite kättesaadavus - Kuritegevus naabruskonnas - Avatus vägivallale Erinevate faktorite koosmõju süsteemiteooria järgi!! Üksi ei mängi ükski rolli. KOKKUVÕTE: TEOREETILINE ALUS: süsteemid, alasüsteemid ja pereteraapia Isiksuse mudel: käitumine on interaktsiooni tulemus
välisrahastamise saamist või kindlustusmaksete vähendamist. · töötajate motivatsioon keskkonnategevuse tulemuslikkuse paranemine tõstab töötajate eneseteadvust, inimesed töötavad meelsamini keskkonnasõbralikus ettevõttes. · töötajate ja elanike tervis keskkonna- ja ohutusnõuete hoolikas täitmine, ennetavate meetmete rakendamine mõjutab töö- ja elukeskkonna kvaliteeti. · suhtlemine toimiv KKJS tagab harmoonilise kooseksisteerimise ka naabruskonnaga ja sealsete elanikega. · säästev areng tuleb tagada keskkonna parenemine ja säilimine. ISO 14001 ja EMAS võrdlus: · EMASi kohaselt registreeritud organisatsioon vastab ka ISO 14001 nõuetele · EMASi määrus esitab organisatsioonile mõned lisanõuded, nt keskkonnaaruande koostamine ja avalikustamine · EMASi registreering kestab 3 aastat, aga keskkonnaaruande parandused tuleb 12- kuuliste vahemike tagant sõltumatu tõendaja poolt kinnitada
annaabi.ee 
