alguses IRL-i. Seda asjaolu arvestades ja lisades sellele, et KOV valimistel saavutas IRL üle-Eesti tegutsevatest poliitilistest parteidest Saue vallas parima tulemuse (3. koht), võib öelda, et vallas valitseb ettevõtlust soosiv parempoolsete liberaalsete vaadetega poliitiline juhtkond. Lisaks ettevõtluskeskkonna poliitilist aspekti analüüsimist vajavale aspektile tuleb silmas pidada ka Saue valla vallavanema pikemat aega eksisteerinud plaani ellu viia naabervaldade ühendamist. Siinkohal on viimati mainitud Keila, Nissi ja Kernu vallad, on uuritud ka Harku ja Saku valdade seisukohti. Kui Saku ja Harku vald ei näi asjast väga huvitatud olevat, sest tegemist on suhteliselt heade majandusnäitajatega ja elukvaliteedi piirkondadega, siis kaugemate ja vaesemate valdade kaasamine võib isegi õnnestuda. Ühelt poolt võrdluses teiste Tallinna ümbritsevate valdadega selline ühinemine viib esialgu Saue valla mõned niigi tagasihoidlikud
mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". ,,Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama."Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus. Samal õhtul läks Tertsius Liivimaale Kärusse vene vaimuliku juurde seadust seletama ning jõudis sealt tagasi mõni tund pärast "sõda". Laupäeval, 31. mail toodi Mahtrasse pool roodu - 50 soldatit - koos kapteni ja lipnikuga. Esmaspäevaks kamandati kõik talumehed mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Pühapäeva, 1
jaanuari seisuga 6210 inimest (joelahtme.kovtp.ee, 2016), Kose vallas seisuga 7161 inimest (kosevald.ee, 2016), Anija vallas 5617 inimest (anija.kovtp.ee, 2016) ja Rae vallas 16 239 (rae.ee, 2016). Seega ei ole Raasiku vald niivõrd väiksem rahvaarvu poolest teistest valdadest (välja arvatud Rae vald), kuid kuna kaotamisele kuuluvate valdade rahvaarvu number on paika pandud kümnendiku täpsusega, jääb ta iseseisvatest omavalitsuste kandiaatidest välja. Naabervaldade rahvaarv säästab neid kaotamisest, kuid see tähendab seda, et Raasiku vald liidetakse kas Anija, Kose, Jõelähtme või Rae vallaga. Raasiku valla volikogu istungitel on arutatud ka Raasiku valla tükeldamise teemat, kuid on kiiresti leitud, et tervenisti teise vallaga liita on igast aspektist parem, et säiliks ülesehitatud kogukond ning küladevahelised ühendused ning koostöö (Raasiku valla Facebooki kodulehekülg, 2016)
Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama. Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus Tertsius palus abi teistelt talitajatelt. Osa neist siiski keeldus ja lahkus. Samal õhtul läks Tertsius Liivimaale Kärusse vene vaimuliku juurde seadust seletama ning jõudis sealt tagasi mõni tund pärast "sõda". Laupäeval, 31. mail toodi Mahtrasse pool roodu 50 soldatit koos kapteni ja lipnikuga. Esmaspäevaks kamandati kõik talumehed mõisa. Esiotsa tekkis talurahva seas paanika ja põgeneti metsa varjule. Pühapäeva, 1
iseloomustab soov saada meelelahutust, ühistegevusi lastele ja täiskasvanutele, veeta kogu perega ühiselt nn kvaliteetaega. Pereturist on sarnaselt üldisele inimkonna arengule käesoleval sajandil suunatud otsima mugavust, privaatsust ja personaalsust. Kuurordis tahetakse enamasti näha seda, mida mujal ei ole. Eksperdiuuringu käigus selgus, et konkreetse kuurordiala piiritlemine on 21. sajandi tingimustes mõeldamatu. Ülerahvastatus lubatakse turismiedendajate poolt hajutada naabervaldade toel. Linnavalitsus peab aga vastutama üldise kontseptsiooni eest ning tagama olemasolevatele ja tulevastele ettevõtjatele sobiva infrastruktuuri, sest iseenesest ei hakka turismisihtkoht kuurordina tööle. Läbimõeldud lahendused toetavad kuurort- linna maine paranemist ja kuurordi kuvandi säilimist. Linnakodanikelt kogutud info põhjal võib järeldada, et lisaks mitmele välisriigi siht- rühmale on Pärnusse oodatud ka Eesti pereturist, kellel on massituristist erinevad soovid
annaabi.ee 
