Sinna kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Kubermange valitsesid otse kuningale alluvad kindralkubernerid, kes asusid kubermangukeskustes Tallinnas ja Riias. Riigivõimu kõrval oli võimu ka kohaliku aadli ning linnade omavalitsustel. Rootsi Eestis ja Lätis oli kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkondadesse kuulusid mõisaomanikest aadlikud. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja sotlased. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad
3. 1838 Õpetatud Eesti Selts ja 1872 Eesti Kirjameeste Selts eestlastest haritlased 4. 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" asutamine Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula poolt kultuurielu areng 5. 1864 ,,Eesti Postimees" ajakirjanduse areng 6. Aleksandrikooli liikumine 1860ndatel aastatel hariduse areng ,,Perno Postimees" alates 1857, kirjutab kultuurist (kiriku-ja koolielu teated), majandusest, poliitikast, naaberrahvastest ja maailmast, põlluharimisest ning ka kõmust. Oluline, sest esimest korda nimetatakse maarahvast Eesti rahvaks. Populaarsus seisnes ajalehe aktuaalsuses ja kõmus. RAHVUSLIKU LIIKUMISE JUHID: · Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ,,Perno Postimees" 1857; ,,Eesti Postimees" 1864; ,,Vanemuine" 1865 tänu temale sai maarahvast Eesti rahvas, eesti hümni sõnade autor · Jakob Hurt (1839-1907) kõne ,,saada suureks vaimuks", ,,Eesti Postimehe" hilisem
Kõige rohkem olid kannatanud viljakamad ja tihedamini asustatud piirkonnad Järvamaal, Tallinna ümbruses, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ning Lääne-Tartumaal. Kergemini pääsesid Saaremaa ja Hiiumaa, Karksi ja Helme kant ning otse Venemaaga külgnevad alad. Osa eestlastest oli sõja eest põgenenud teisele poole Peipsi järve ja rajanud selle idakaldale oma külasid. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased.
Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. Eestilist omapära esile tõsta ja väärtustada pidasid rahvuslased vajalikuks, kuna probleemina esines ikka veel eestlaste ümberrahvustumine - võõraste kultuuride ülekaalukas surve. Hurta huvitas ka Eesti geograafiline asend - eelkõige rahvuse julgeoleku aspektist. Ta pidas Eesti asendit eriti soodsaks looduslike piiride poolest, mis isoleerivad meid naaberrahvastest ja moodustavad koos hariduse ja kirikuga "ühe läbimurdmata vaheseina". Reinman seevastu pidas Eesti asendit äärmiselt ebasoodsaks, lausa "õnnetuse allikaks". Julgeoleku seisukohalt oleme me "suuremate rahvaste jalus", kellele see ala on ülimalt oluline. See tegur olevat määranud eestlaste saatuse sajanditeks. Geopoliitika rakenduslik tähtsus kasvas järsult rahvusvahelise olukorra teravnedes Euroopas 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja eel ja ajal Baltimaade
looduse vaheliste suhete üldistamine. Siinses traditsioonis on tähtsad kohaliku looduspärimuse ja -teadmiste edasiandmine, oma kodu tunde ja eestlasliku identiteedi kasvatamine kirjasõna kaudu. Eestlased kui "loodusrahvas" Analüüsides looduskirjandust nagu mis tahes teist looduse esitlusviisi eesti kultuuris, ei pääse uurija identiteeti ja ideoloogiaid puudutavatest küsimustest. Selleks on eestlasi liiga sageli peetud loodusrahvaks, kelle lähedane suhe metsaga neid naaberrahvastest ühtaegu eristab ja esile tõstab. Kui säärane arusaam ei sobinud kokku mõne ajaperioodi teistsu- guse reaalsusega, projitseeriti see mineviku kuldaega, mil inimesed elasid kindlasti palju loomulikumalt, heades suhetes metsavaimude ja teiste looduskeskkonna hingestatud esindajatega. Säärastel kultuuri- müütidel on oma kujunemislugu, eri kihistused ning ka omad sotsiaal- sed, poliitilised ja kultuuriloolised põhjused, mistõttu neid ei tohiks
annaabi.ee 
