optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20. 7. Kasvukohatüüp- Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. Metsamaterjalide mahu määramine 1. Ümarmaterjalid. Kõige tavalisem ümarmaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on
kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga hektari tagavarast, T=G/GNORM hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2 Metsamaterjalide mahu määramine Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites (m3) arvestamisele Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata <13 mõõdetakse 1 cm täpsusega >14 mõõdetakse 2 cm täpsusega Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: materjali ladvapoolset diameetrit (cm)
ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20 (varem kasutati täiuse iseloomustamiseks kümnendikke ja sel juhul oli erinevus 0,2). 7. Kasvukohatüüp. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 8.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid
kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. 66 14.3. Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diameeter) * mõõdetakse minimaalne diameeter (ebasümmeetrilise palgi korral) b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid
kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent, mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t = G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T = M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. NB!!! Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. NB!!! 11. Puuliikide vahelduse bioloogilised alused ja kuuse vaheldumine lehtpuudega Puuliikide vaheldus bioloogilises mõttes pole midagi muud, kui vastavalt kasvukohatingimustele sobivaima liigi asumine vastavale kasvukohale ja sobivaima koosluse (kliimakskoosluse) väljakujunemine. Selliselt kujunevat tasakaalu võib rikkuda eeskätt inimtegevus (uuendusraied, kahjutuli jne.). Puuliikide vaheldumine mõjutab tugevasti mullatekkeprotsesse
annaabi.ee 
