betooniga. Kui müüritis ei ole täiel määral betoneeritud ja kasutatakse sarrusplokke, siis vältimaks betooni valgumist õõnsustesse, kasutatakse sarrusploki rea all asetsevas vuugis õhukest metall-lehte või kitsasilmalist metallvõrku. Paberit ja puitu ei ole lubatud kasutada tulenevalt tulepüsivuse nõuetest. Betooni õõnsustesse valgumise vältimiseks saab kasutada ka sarrusplokkidelt eemaldatud tehnoloogilisi osasid. Müüritise tugevdamine armeerimisega Müürituse kaudne tugevdamine Müüritise tugevdamisel tuleks vahet teha tema kaudse tugevdamisega (tugevdatakse müüritist kui materjali) ja müüri kui konstruktsiooni tugevdamisega (võtted, mis on seotud sellega). Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel.
Kõige paremad tulemused saadakse juhul, kui mõlemat komponenti on kaaluliselt ühe palju. Lubimört vähese tsemendi kogusega võib jääda nõrgemaks tavalisest lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu segusse ja lubi ei kõvene. Liimid Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine,peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke. 6.Müürituse töötamine - põhimõtteline lähenemine Müüritus töötab alati mingi konstruktsiooni osana, kusjuures tema töötamise all me mõtleme tema poolt kõikvõimalike koormuste vastuvõtmist. Võimaiike koormuste diapasoon on väga suur mitmesugused koormused rakendatud jõududena, ilmastiku mõju, soojuskoormus, keemilised mõjud jne. Kõikide nende koormuste puhul peab müüritis suuremal või vähemal määral (lühema või pikema aja jooksul) olema ekspluatatsiooni kõlbulik ja täitma
.............................................................. 15 3 Müüritööde materjalid ja nende omadused ........................................................................... 18 3.1 Kivid ............................................................................................................................... 18 3.2 Mördid ............................................................................................................................ 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted ................................................................................................................ 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus .....................................................................................
*nakkuvus kividega kaalust. oleks min ¼ kivi pikkust. *plastilisus *hea võime Klassikalised mördid: Mitmekihilises müüritises hoida endas vett *vähene *tsem.mört-kivistub nii õhus võivad vaheldumisi olla agressiivsus.Mördi võime kui vee all.Kivinemine kivikihid, isolatsioon, hoida vett on tähtis tugevuse toimub kiiresti ja lõplik soojustus. Müürituse saavutamiseks. tugevus on suur.Põhiline terviklikkuse seisukohalt on Müüri ladumisel on kivimid puudus-suur jäikus.Nake oluline, et need kihid oleks üldiselt õhkkuivad ja kividega halb *lubimört- omavahel hästi seotud. hakkavad mördist vett välja Kivinemine seotud lubja Konstruktsiooni kuju, side ja imema
Survejõudu võtab vastu betoon, tõmbejõudu võtab vastu talas olev armatuur. Kus on tõmbepinged kõige suuremad pannakse ka kõige rohkem armatuuri (pingete suurus ja asukoht arvutatakse välja) . Monteeritav sillus tõstetakse müüri ladumise ajal ava peale, peale seda müüri ladumine jätkub. Kasutatakse nn -- mittekandvaid ja -- kandvaid silluseid. Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või kergbetoon -), kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeeritud kivisilluste ladumiseks on olemas spetsiaalsed sillusplokid. Plokid on keskelt
Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus. 1 – raudbetoon, 2 – betoon, 3 – kivi- pinnasele ainult surve kaudu müüritis vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema 2 segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2). Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole – väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord
fv - müüritise nihketugevus. 8.3.2. Armeeritud sillused. Koormus sillustalale sõltub koormuse rakenduspunkti ja sillustala pealispinna vahekaugusest. Kui koormuse kaugus sillusest (h) on suurem kui ava laius silluse all (l), siis on tegemist mittekandva sillusega. Vastasel juhul on sillus kandev ning see tuleb kontrollida paindele ja põikjõule. Paindekontroll: MSd MRd = Asfykz /s , sisejõuõlg z = d(1 0,5AsfykM / tdfks) 0,95d , kus fk on müürituse tugevus horisontaalsuunas või fk = fck (täitebetooni normsurvetugevus), sellisel juhul tuleb paksusena t vaadelda ainult täitebetooni paksust. Tuleks kontrollida ka silluse ülearmeerimist betooninormidele. Põikjõukontroll : VSd VRd = VRd1 + VRd2 , kus VRd1 = fvkbd /M ja VRd2 = 0,9d(Aswfyk / ss)*(1 + cot )sin. d - elemendi arvutuskõrgus; b - elemendi min laius arvutuskõrguse ulatuses; Asw põikarmatuuri ristlõikepindala; s - põikarmatuuri samm;
vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e). Tänapäeval tehakse madalvundamendid enamasti raudbetoonist või ka betoonist. Varem kasutati laialdaselt looduskivist müüritist. Looduskivist vundamendi puudusteks on suur käsitöö mahukus ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu ülekandmine ehitise postilt või seinalt pinnasele ainult surve kaudu vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördilmüürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2).Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 32. Vundamendi süvise valik. Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest
annaabi.ee 
