erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio S Säga Silurus glanis Säinas ? Särg Rutilus rutilus T Tursk Gadus morhua V Viidikas Alburnus alburnus Vikerforell Oncorhynchus mykiss Vimb Vimba vimba vimba Vingerjas ?
Vaade Võhandu jõele Võru sillalt rohkus. Seal, kus taimestik on tihedam on kaladel head varjevõimalused ning teisalt ka röövkaladel on seal hea oma saaki varitseda. Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi kohta- jõeforell (Salmo trutta morpha fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus) säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele
Jaapani ja Tsiili toodang kasvas kiiresti kuni 1994, kui nende mõlema toodang kokku ulatus 57 300 tonnini (~ 98 protsenti kogu maailma toodangust). Järgmistel aastatel Jaapani toodang stabiliseerus 8000 13000 tonnini aastas, samas Tsiili toodang kasvas dramaatiliselt, ulatudes aastal 2001 peaaegu 137 000 tonnini. Kuigi Tsiili toodang on peale seda märkimisväärselt vähenenud, sest hakati kasvatama hoopis vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja Atlandi lõhet (Salmo salar) on ta jäänud endiselt peamiseks kisutsi kasvatajaks, ~ 89 % maailmatoodangust, mis 2004. aastal oli 101 000 tonni. Järgnevad Jaapan ja Kanada. Joonisel 7 on näha graafiliselt, kuidas kisutsi tootmine on kasvanud. 7 Joonis 7 3.3 Nõuded kasvatamise tingimustele
1993. aastal küündis vaatluskohtades karpide arvukus pea 2500 isendini, 2010. Aastal loeti kokku ainult 787 karpi. 14, 15 Ebapärlikarpide elupaikade, populatsioonide ning isendite drastilise vähenemise peamised põhjused viimase 100 aasta jooksul on: 1) Tööstus- ja põllumajandusreostus ning sellest tingitud vooluveekogude eutrofeerumine. 6 2) Peremeeskalade arvukuse kiire vähenemine ja nende väljatõrjumine võõrliikide nt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) poolt. 3) Konkurents rändkarbi (Dreissena polymorpha) näol. 11 4) Vooluvete takistamine paisudega ja sellest tingitud peremeeskalade liikumise tõkestamine jõe piires. Nt. kopratammid. 1 5) Melioratsioonitööd valglal, mis mõjutavad vooluveekogu hüdroloogilist reziimi ja ökoloogilist seisundit. 6) Kallastelt vette kukkuvad lehed jm orgaaniline aine. Varem olid Pärlijõe kaldad osaliselt karjatatavad, mistõttu langes jõkke vähem orgaanilisi aineid.
purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Vikerforelli bioloogia Süstemaatiline kuuluvus sugukond lõhelased Salmonidae perek. Oncorhynchus - idalõhed (gorbusha, keta jt.), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss Vananenud Salmo gairdneri või Salmo irideus. Võõrkeelsed nimed peale soome keele sisaldavad samuti viiteid vikerkaarele: ingl. - rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus *Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega.
2. sugukond: Heeringlased, Clupeidae 2. Räim, Clupea harengus membras L. 3. Kilu, Sprattus sprattus balticus (Schneider) 4. Vinträim, Alosa fallax (Lacépéde) 3. sugukond: Ansoovislased, Engraulidae 5. Ansoovis, Engraulis engrasicholus (L.) IV selts: LÕHELISED, SALMONIFORMES 4. sugukond: Lõhilased, Salmonidae 6. Lõhi, Salmo salar L. 7. Meriforell, Salmo trutta trutta L. 7a. Jõeforell, Salmo trutta trutta morpha fario L. 8. Vikerforell, Oncorhynchus mykiss (Walbaum) 9. Rääbis, Coregonus albula (L.) 10. Peled, Coregonus peled (Gmelin) 11. Merisiig, Coregonus lavaretus lavaretus (L.) 11a. Peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow 12. Harjus, Thymallus thymallus (L.) 5. sugukond: Tintlased, Osmeridae 13. Meritint, Osmerus eperlanus eperlanus (L.) 13a. Peipsi tint, Osmerus eperlanus eprlanus morpha spirinchus(Pallas) 6. sugukond: Hauglased, Esocidae 14. Haug, Esox lucius L. V selts: ANGERJALISED , ANGUILLIFORMES 7
pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3m). i. Angerjas j. Kasvatatase põhiliselt retsirkulatsioonisüsteemis. 4. Vikerforelli päritolu, toodang, tootetüübid ja tootjad maailmas. a. Vikerforell kuulub lõhelaste sugukonda. Sellele on andnud nime perek. Salmo lõhe. Samas sugukonnas on ka perek. Oncorhynchus idalõhed (gorbusha, keta jt), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss. Vikerforelli kasvatamisega alustati Kalifornias 1870-ndatel; ülemaailmne levik algas 1880-90-ndatel, praeguseks esineb kõigil kontinentidel. Eestisse toodi esmakordselt 1895, tõeline kasvatus algas introdutseerimisest 1952, massiliseks muutus 70-ndatel. Tänaseks on täielikult kodustatud, stressi suhtes vähetundlik, harjub kergesti kunstliku toiduga, tal on aretatud tõud. Euroopas on kaks
annaabi.ee 
