Temperatuuriandur Reageerib temperatuuri tõusule või etteantud temperatuuri ületamisele. Sobib näiteks niisketesse ruumidesse ning köökidesse, kus veeaur või toiduvalmistamisel lenduvad osakesed võivad mõne muu anduri kasutamisel põhjustada valehäireid. Olenevalt tööpõhimõttest jaotatakse temperatuuriandurid: 1) ülempiiriandur annab tulekahjuteate, kui jälgitav temperatuur püsib etteantud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 2) muutumiskiiruse ehk diferentsiaalandur annab tulekahjuteate, kui jälgitava temperatuuri muutumiskiirus püsib teatud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 3) DMandur ühendatud diferentsiaal ja ülempiirianduri tööpõhimõttel töötav andur. Valiku tegemisel tuleb arvestada sellega, kas hoones on võimalik lühiajaline temperatuuri tõus ilma tulekahju tekketa, samuti arvestada võimaliku temperatuuri tõusu kiirusega. 4.Suitsuandur
Viimasel ajal on huviorbiiti sattunud elektromagnetilise spektri madalsageduslikum osa, eriti pulseeriv magnetväli. Elektronkiirte juhtimiseks kasutatavad 15 30 kHz sagedusega impulssväljad ongi käesoleval ajal enim huvipakkuvad. Magnetvälja impulseerimisest tingitud kiired muutused magnetväljas on põhjustanud tervisehäirete kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid
kuid metallvarjestuse tõttu jäävad needki kiirgused seadise sisse. Viimasel ajal on huviorbiiti sattunud elektromagnetilise spektri madalsageduslikum osa, eriti pulseeriv magnetväli. Elektronkiirte juhtimiseks kasutatavad 15 30 kHz sagedusega impulssväljad ongi käesoleval ajal enim huvipakkuvad. Magnetvälja impulseerimisest tingitud kiired muutused magnetväljas on põhjustanud tervisehäirete kahtlusi. Impulssvälja võimsust saab avaldada magnetvootihedusega ja selle muutumiskiiruse ehk induktsiooni abil. Tüüpiliselt on magnetilise induktsiooni tegevus kuvari (CRT) lähedal 20 200 m T/s. Mõõdetud tulemuste kahjulikkust tervisele on siiski raske ennustada, kuna see sõltub palju just sagedusest. Nii näiteks on mitmete teiste majapidamises kasutatavate elektriseadmete põhjustatud magnetiline induktsioon ligikaudu samas suurusjärgus, kuid sellest tekkiva magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused
n n L = M ivälis + M isise , i =1 i =1 kus M ivalis on i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemiväliste jõudude summaarne moment, M isise i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemisiseste jõudude summaarne moment. Nagu me aga näitasime punktis (6.1a), tasakaalustavad süsteemisiseste jõudude momendid üksteist paarikaupa ja nende kogusumma annab kokku nulli. Järelikult saame süsteemi impulsimomendi muutumiskiiruse valemi lõplikul kujul selliselt: n L = M ivälis . (6.15) i =1 Punktmasside süsteemi impulsimomendi muutumiskiirus suvalise punkti või telje suhtes võrdub süsteemile mõjuvate väliste jõudude momentide summaga sellesama punkti või telje suhtes. Seda valemit võib üldistada ka niisugusele süsteemile, kus punktmasside asemel paiknevad lõplike mõõtmetega kehad
Teiseks uurimistingimuseks oli antud kontekstis kindlaks teha rõõmujoovastuse ehk ülemeelikuse tekkeprotsess. Selles osalev katsealune oli keevaline ja kergemeelne, loopis aknast välja paberlennukeid, keerutas hularõngast, püüdis teisi katsealuseid kaasa haarata improviseeritud korvpallimängu paberist valmistatud pallidega. Jälgides katsealuste isikute käitumist ooteruumis, esitati neile küsimusi nende emotsionaalse seisundi muutumiskiiruse kohta. (Schachter ja Singer, 1962). Otsustavaks küsimuseks oli, kas eelnenud teabe saamine arstimi toime kohta võib mõjutada katsealuste isikute emotsionaalseid reaktsioone. Schachter ja Singer järeldasid, et need katsealused, keda teavitati süstitud ravimi füsioloogilise toime tagajärgede kohta õigesti, ilmutasid selle mõju all olles vähememotsionaalseid reaktsioone, kui need, keda ei teavitatud
L M ivälis M isise , i 1 i 1 valis kus M i on i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemiväliste jõudude summaarne moment, sise M i i-ndale punktmassile mõjuvate süsteemisiseste jõudude summaarne moment. Nagu me aga näitasime punktis (6.1a), tasakaalustavad süsteemisiseste jõudude momendid üksteist paarikaupa ja nende kogusumma annab kokku nulli. Järelikult saame süsteemi impulsimomendi muutumiskiiruse valemi lõplikul kujul selliselt: n L M ivälis . (6.15) i 1 Punktmasside süsteemi impulsimomendi muutumiskiirus suvalise punkti või telje suhtes võrdub süsteemile mõjuvate väliste jõudude momentide summaga sellesama punkti või telje 6 suhtes
annaabi.ee 
