assotsiatiivsus ei kehti. Skalaarset avaldist F mis esitub kujul F= Ni,j=1aijxixj nim ruutvormiks kui arvud ij rahuldavad kõigi võimalike indeksite i ja j väärtuste korral tingimusi aij=aji. Arve aij nim ruutvormi kordajateks ja xi xj ruutvormi muutujad; ruutvormi F kordajatest a ij saame moodustada (mxn) järku sümmeetrilise ruutmaatriksi A, AT(aij)=aij=A, F=xT·A·x . Ruutvormi üleminekut ühelt muutujalt uuele muutujale nim kooridnaatide teisendamiseks. Koordinaatide teisendus mida esindab regulaarse maatriks C nim ka regulaarseks teisenduseks. Koordinaatide teisendus mida esindab singulaarne maatriks nim ka singulaarseks teisenduseks. Iga ruutvormi saab muutujate regulaarse teisenduse tulemusena viia kannoonilisele kujule, seejuures ilmneb ka et ruutvormi kannooniline kuju ei ole üheselt määratud
jv = zMeJ¥, mis on Laplace'i teisenduse argumendiga sa+jco seostatud valemiga 2.1.1. Sellest tulenevad seosed p = eTcosT; = eaTsinT; zM =eT; =T (2.1.2) · ning =1/TIn zM; = r = 0,1,2... (2.1.3) Seejuures Iihtsaimad on seosed z muutuja mooduli ja faasi ning s-muutuja reaal ja imaginaarosa vahel. · Igale pidevaja funktsiooni Laplace'i kujutisele vastab ühene diskreetaja funktsiooni z-kujutis ahelana pidev diskreetne Ühene vastavus suunas diskreetselt muutujalt pidevale puudub, sest võimatu on isoleeritud diskreetide alusel määrata pidevaja funktsiooni hetkväärtusi taktisisestel ajamomentidel. 2.2 Diskreetne olekumudel Olekumudelis on seotud kolme liiki muutujad: · Sisendmuutujad u(k), mis kajastavad välist toimet süsteemile ja mis orienteeritud süsteemis on sõltumatud süsteemist; · Olekumuutujad x(k), mis kajastavad süsteemisiseseid akumulatsioone. Olekumuutujate
meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid. Järgnevas näites on klassi Ilmaandmed eksemplaridele lisatud omadus Temperatuur, millele siis saab väljapoolt väärtust omistada ning küsida nagu tavaliselt muutujalt ehk väljalt. Küsimise peale pannakse lihtsalt tööle get-koodiosa ning omistamise peale set-koodiosa. Sõna "value" tähistabki omistamisel antud väärtust. Koodi ülesandeks on vastava märksõna all saabunud andmed vajalikku kohta paigutada. Tegelikke andmeid hoitakse privaatses ehk väljapoolt nähtamatus muutujas nimega temper. Vajadusel saab nõnda omaduse või meetodi kaudu andmete poole pöördudes peale panna näiteks kontrolli võimalike väärtuste üle omistamisel
meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid. Järgnevas näites on klassi Ilmaandmed eksemplaridele lisatud omadus Temperatuur, millele saab väljapoolt väärtust omistada ning küsida nagu tavaliselt muutujalt ehk väljalt. Küsimise peale pannakse lihtsalt tööle get-koodiosa ning omistamise peale set-koodiosa. Sõna "value" tähistabki omistamisel antud väärtust. Koodi ülesandeks on vastava märksõna all saabunud andmed vajalikku kohta paigutada. Tegelikke andmeid hoitakse privaatses ehk väljapoolt nähtamatus muutujas nimega temper. Vajadusel saab nõnda omaduse või meetodi kaudu andmete poole pöördudes peale panna näiteks kontrolli võimalike väärtuste üle omistamisel
kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid. Järgnevas näites on klassi Ilmaandmed eksemplaridele lisatud omadus Temperatuur, millele saab väljapoolt väärtust omistada ning küsida nagu tavaliselt muutujalt ehk väljalt. Küsimise peale pannakse lihtsalt tööle get-koodiosa ning omistamise peale set-koodiosa. Sõna "value" tähistabki omistamisel antud väärtust. Koodi ülesandeks on vastava märksõna all saabunud andmed vajalikku kohta paigutada. Tegelikke andmeid hoitakse privaatses ehk väljapoolt nähtamatus muutujas nimega temper. Vajadusel saab nõnda omaduse või meetodi kaudu andmete poole pöördudes peale panna näiteks kontrolli võimalike väärtuste üle omistamisel