Nii on loodud erinevad dokumendihaldussüsteemid, mis lihtsustavad erinevate dokumentide haldamist. Arvatakse, et üks õigel dokumendihaldussüsteemil on olemas just need neli omadust: 1) lukustus, et ühe isiku muudatused ei mõjutaks varasemalt või samaaegselt tehtud muudatusi; 2) versioonikontroll, et hiljem oleks võimalik tagasi pöörduda varasemate versioonide poole; 3) tegevust salvestus, et hiljem oleks võimalik tuvastada, milline on olnud dokumendi senine elukäik; 4) andmed muutjate ja kasutajate ja erinevate muutmiste tegemise kohta. (What is document...) Dokumendihaldur on laiapõhjalise ettevalmistusega asjatundja, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. Dokumendihaldureid vajatakse nii riigi- kui ka erasektoris, kus dokumendihalduril tuleb koostöös juhtkonnaga tagada organisatsiooni tegevuse nõuetekohane dokumenteerimine, dokumentide haldamine ning säilimine. (Dokumendihalduri kutse, 2014)
y u y v y Saame z u z v z u z v dz = + dx + + dy = u x v x u y v y z u u z v v z z = dx + dy + dx + dy = du + dv u x y v x y u v du dv Lõplikult z z z z dz = dx + dy = du + dv (7.7) x y u v Näeme, et diferentsiaali avaldise struktuur ei sõltu sellest, kas see on kirjutatud sõltumatute muutjate x ja y suhtes või sõltuvate muutujate u ja v suhtes. Seda omadust nimetatakse diferentsiaali invariantsuseks. Märkus. Liikmete arv diferentsiaali avaldises võrduses (7.7) võib olla erinev. z = f ( u , v, w ) u = ( x, y ) v = ( x, y ) w = ( x, y ) z z z z z dz = dx + dy = du + dv + dw x y u v w 8. Ilmutamata funktsiooni ja parameetrilise funktsiooni osatuletised. Vaatleme esmalt ühe muutuja ilmutamata funktsiooni.
"Kuidas"küsimused muutmine Hüpoteesid Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed. Enamasti on hüpotees formuleeritud: Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem... on teine muutuja. Hüpoteese testitakse. Eristatakse: Uurimishüpoteesid - seosed kontseptide vahel Tööhüpoteesid - seosed operatsionaliseeritud muutjate vahel Uurimishüpoteesid näide Tööhüpoteesid näide Veel hüpoteesidest Uurimishüpoteese lähevad kirja BA-töösse! Tööhüpoteese praktilised, sõnastad enda jaoks! Hüpoteesid tulenegu peamisest uurimisküsimusest! Hüpoteesid tulenevad teooriast või varasematest uuringutest ja selle seose näitamine on ABSOLUUTSELT kohustuslik Hüpoteesid paigutatakse teooria osa lõppu
leidvat. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja. • Hüpoteese testitakse. Nad leiavad kas kinnitust või lükatakse ümber (seega fundamentaalne erinevus uurimisküsimustest ja eesmärkidest) • Eristatakse: – Uurimishüpoteesid - seosed kontseptide vahel – Tööhüpoteesid - seosed operatsionaliseeritud muutjate vahel Veel hüpoteesidest • Uurimishüpoteese – lähevad kirja BA-töösse! • Tööhüpoteese – praktilised, sõnastad enda jaoks! • Eristatakse ka alternatiivhüpoteese või võitlevat hüpoteesi – parim viis testida teooriat • Hüpoteesid ei saa asendada uurimisküsimusi – peamine uurimisküsimus alati peab olema! Võivad asendada teatud juhtudel alauurimisküsimusi. • Hüpoteesid tulenegu peamisest uurimisküsimusest!
z x =- x z ja valemi (6.17) j¨argi z y =- . y z 6.8 Liitfunktsiooni osatuletised Olgu z kahe muutuja u ja v funktsioon z = f (u, v) ning u ja v omakorda kahe muutja x ja y funktsioonid u = (x, y) ja v = (x, y). Sellisel juhul z on liitfunktsioon muutjate x ja y suhtes, st z = f ((x, y), (x, y)) = F (x, y). Eeldame, et funktsioonidel u ja v on punktis P (x, y) ja selle mingis u u v v u ¨mbruses pidevad osatuletised , , ja ning funktsioonil z vas- x y x y z z tavas punktis (u, v) ja selle mingis u
annaabi.ee 
