Raha on Montchretieni arvates "sõja närv". Venemaa merkantilismi teoreetikutest tuleb nimetada Ivan Possoskovi. /1, lk 24/ Possoskov pakkus välja piirata väliskaupade sissevedu ja keelata oma toorainete väljavedu. Ta ei kutsunud üles raha koguma, kuigi muretses juba raha jäämisest riiki. /1, lk 25/ 4. POLIITÖKONOOMIA 17. sajandi keskpaigas algab aga merkantilismi lagunemine. Inglismaal kahanes kuninga võim ning avastused füüsikas ja muudes teadusaladel muutisd inimeste mõttemaailma. /1, lk 27/ Sellele aitasid kaasa Baconi, Decartes'i, Hobbes'i ning Petty filosoofia mõtisklused ning teosed, mis suunasid inimesi teisiti mõtlema. /1, lk 27- 31/ Petty oli esimene majandusteadlane, kes arutles diferentsiaalrendi olemuse üle. Ta leidis, et põllumajandussaaduste hinnad Londonis sõltuvad sellest, kui kaugel on need Londonist kasvatatud. Ta mõistab ka maapinna viljakuse mõju rendi suurusele. /1, lk 32/
jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob. Temast sai Buddha. Tema usk oli Indias oluline õpetus.
oma elus hea ja asutasid jumalaid võisid sa isegi jumalaks saada. Kõige parem oli saada uuestisündimisest vabaks. Siis pidi inimene loobuma sellest millest vähegi saab. Oma perekonnast kodus ja isegi söögist. Sellist eluviisi nimetatakse askeesiks ja selle jägijaid askeetideks. Veedades räägitakse ja lauldakse palju jumalatest. Tähtsaim jumal neist oli vihma-, tormi- ja sõjajumal Indra. Relvadeks olid tal piksenooled. Indra oli võidelnud India muistsete põliselanike vastu. Hiljem muutisd tähtsamaks jumalad Siva ja Vinsu. Siva võis ola küll julma ja julge aga samal ajal võis ta ka olla sõbralik. Vinsu kaitses ja hoidis maailmas korda. Ta tegutses erineval kujul loomana või jumalana. Neid jumalaid kujutati neljakäelistena. Umbes 500 a eKr tekkis uus õpetus busim. Selle rajas mees nimega Gautama. Temagi hakkas askeesiks ja uuris, kuidas saaks inimne vabaks kõigist kannatustest, mis elu kaasa toob. Temast sai Buddha. Tema usk oli Indias oluline õpetus.
On vaid tõde, põhjendus ja mõistus- ning püüdlus tungida edasi üha sügavamale. On nõu pidevalt otsida, nõue laiendada mõistmist üle tuntud piiri. Selle väljakutse sümbol on Sokrates. PLATON Sokratese andekaim õpilane oli Platon(427-347 eKr). Õpetaja traagiline surm vapustas teda ning asus teda kaitsma läbi oma kirjutiste. Mõndades kirjutistes ta aga varjus Sokratese tegelaskuju taha ning arendas omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutisd. Vastupidiselt Sokratesele ta kirjutas palju, samuti oli ta ise pigem sünteesiv. Platoni kirjutised on meeleolukad ja värvikad. Platon on intellektuaalse vaimutsemise suurmeister. Maailm muutub tema haardes filosoofiliseks süsteemiks. Tema kirjutised ei ole ühtlased. Tema soositum väljendusviis on dialoog. Ta on eemaldanud teostest iseenda. Ta on mõistatuslik. Sarnaselt Sokratesega tahtis ka tema olla eelkõigeõpetaja. Rajas Akadeemia. Tema filosoofia lähtekohad on ülevad
esiteks Laios ja ta naine Iokaste üritavad oma last hukule määrata, see neil ei õnnestu ning teiseks Oidipuse lahkumine oma kodulinnast ja arvatavatest vanematest, et ei täituks jube ettekuulutus, kuid mis siiski täitub just selle tõttu, et ta lahkus. See teos näitab ka saatuse ette määratust, kuid selles ei anna tegelased siiski kohe alla , nad võitlevad oma elu eest. Samas näitab see inimese elu ebakindlust, võid arvata, et muutisd ettekuulutust ja põgenesid oma saatuse eest, kuid tegelikult ongi kõik sinu tegevus ettemääratuse osa. See teos näitab inimese õnne muutlikust ja tema tarkuse küündimatust inimlikku teadmatust ja pimedust. 17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kunsti olemuseks on jäljendamine e mimesis, eelkõige looduse jäljendamine kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, kui looma
annaabi.ee 
