1) dooria helirida c c, tõsine, mehelik, kindlameelne 2) früügia helirida d d, meeleline, kirglik 3) lüüdia helirida e e, kaeblik, õrn, intiimne Vana-Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Pillid: Topeltaulos Lüüra Barbiton Forminks Antiikaja lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sissetoodud orjad.
Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, laskus põlvili ja luges teatava palve ja asus siis uuesti tööle. Suure osa oma maadest said kloostrid kingitusena krahvidelt, vürstidelt ja teistelt. Seal töötasid nii talupojad kui ka mungad. Eeskujuliku põllumajanduse ja karjakasvatuse arendamisel oli kloostritel suur osalus. Mungad olid osavad ka muudes töödes. Nad tegid ilusat käsitööd, tegutsesid ehitajatena, maalikunstnikena, muusikutena. Keskaja kloostrites peale töö- ja teiste ruum. Mungad uurisid hoolega vanu kirju, kirjutasid neid ümber ja märkisid üles ka oma aja sündmusi. Kuid munkade ja nunnade elu ning kloostri sisekorraldus oli keskajal üsna erinev, kuigi oli tehtud katseid kloostri elu ühtlustamiseks. Lääne Euroopas olid tuntumad kloostrireeglid püha Benedictuse omad. Nende reeglite kohaselt oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja dissipliin
.... raamatupoes väga ...... . 13. Kas Läti latt oli vabalt ..... valuuta? 14. Ravimit kasutades ilmnes väga .... - mida kauem palsamit peale määrida, seda väiksemaks muutus ...... mitmete tõbede suhtes. 15. Meil on bändis kaks näitlejat, kes on muusikutena .............................., ja kaks muusikut, kes on ...................... . 16. Ta möönab, et hulga reise on firma ......................................., kuna grupid ei saa piisavalt raha kokku . 17. Mina ootasin Atlanta olümpiamängude avamiselt midagi .................................................. . 18. Ta visandas .............................................. plaane oma kodulinna Linzi ümber ehitamiseks. 19. Pärnakad said ....
Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erinevad on meie eesmärk üks- saada märgatuks ning kui selleks on sulgunud vanad traditsioonilised võimalused, on tänapäeval loodud uus väljund - sotsiaalmeedia. Luulekogu sisu analüüs Jürgen Rooste luuletused on tänapäevastest probleemidest. Ta luuletab maksudest, elust, rahast, ilust, Eestist, Tallinnast, armastusest jne. Ma ei osanud põhilisi teemasid välja tuuagi,
....................................... 34 3 SISSEJUHATUS Mustlased on rändrahvas, kellel on kirju ja huvitav kultuur ning sajandeid kestnud traditsioonid. Hoolimata sellest, et neile on omistatud ka palju negatiivset, hinnatakse ja peetakse lugu nende muusikast. Nende kohta on öeldud, et nad on rahvas, kel on muusika geenides. Igal pool maailmas, eriti aga Euroopas, on mustlasmuusikud saavutanud juhtiva positsiooni muusikutena. Olen alati tundnud huvi muusika vastu. Viimasel ajal olen hakanud rohkem kuulama ja ka ise mängima rahvamuusikat. Kuna mustlasmuusikud on mõjutanud tugevalt paljude rahvaste folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse-tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat. Aastatöö edenemisel leidsin enda jaoks palju uusi ja huvitavaid bände, kelle muusikat kuulata.
laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia (d e f g a h c d)- meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sisse toodud orjad. Keskaja muusika (5.- 13. sajand) Keskaja alguseks peetakse Lääne- Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt aastal 476. Sellele järgnes Suur Rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest,. Formeerusid rahvused- frangid, saksid, goodid, keldid jt. Keskajal tekib noodikiri, mille eelkäija on neuma. Tuli kasutusele 7
1930. aastate teisest poolest. Tabelit vaadates torkab esimesena silma, et siin pole ühtegi diksiländkoosseisu (ka orkestrite nimedes ei ole viidet sellele stiilile), seevastu on enamik orkstritest svingiliku orientatsiooniga. Kuna selleks ajaks oli juba toimunud nn svingirevolut- sioon USA-s ja Lääne-Euroopas ning ka Tallinnas oli sving muutunud valdavaks, võiks arvata, et see oli põhjus vähesele huvile diksiländi kui stiili vastu ka Tartus. Samas kinnitavad siis noorte muusikutena alustanud O. Avarmaa, A. Bender ja P. Kroon, 105 et Tartus tõepoolest polnud ka varem ühtki arvestatavat diksiländorkestrit. Kuna ei ole õnnestunud leida mingeid andmeid 1920. aastate teise poole ja 1930. aastate algupoole orkestritest (v.a J. Allmere juhitud Treffneri Gümnaasiumi tansuorkester, mis tõe- näoliselt ei olnud džässorkester), pole ka võimalik otsustada, millist teed mööda Tartu orkestrid svingini jõudsid
annaabi.ee 
