Jazz erineb põhimõtteliselt nii kunstmuusikast kui ka popmuusikast,ehkki on oma arengu vältel liikunud mõlemas suunas ja saanud mõjutusi mõlemalt. Ameerikas peetakse jazzi praegu omamaise kunstmuusika haruks. Joachim Ernst Berend :"Jazz on Ameerika Ühendriikidest päri kunstmuusika vorm,mis ekkis mustanahaliste kokkupuu el euroopaliku muusikaga.Jazzi instrumendid,meloodia ja harmoonia on päri põhilisel lääne muusikatraditsioonist; rütm,fraseering,heli kuuldavale oomise viis ning mõned bluusi harmoonia elemendid on aga päri Aafrika muusikast ning afro- ameeriklaste muusikalistest kontseptsioonidest." Euroopa muusikast eristab jazz'i kolm põhilist elemen i,mille eesmärk on in ensiivsuse suurendamine: ·eatud suhe rütmi,mida nimetatakse "õõtseks "(swing ); ·muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab improvisatsioon;
filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud, mida ei laulda vaid jumalateenistustel, vaid ka kodus. Tagakiusatud kristlike koguduste olukord muutus oluliselt, kui 313 tagati kristlastele vaba tegutsemine ja 4. saj lõpus kuulutati kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks
edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida. 5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus,
edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esineb/on nähtavamal) sel on potentsiaalse soojätkajana paremad võimalused tugevamat järglaste kandjat valida. 5) Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis (looduse), lindude ja ka loomade hääli järele aimata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad ( puud, pilliroog jms.) tekitavad heli kui neisse puhuda (ja tekivad erinevad helikõrgused). 4. Seleta lahti Vana-Kreeka muusikatraditsioonist pärit nähtused (või millega olid seotud): a) leviidid- olidKõige esimesteks kutselisteks muusikuteks neid võib pidada LähisIda templipreestrites , kellest kujunesid hiljem templimuusikud leviidid b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik
neid hoopis teistsuguses sotsiaalses kontekstis (samas). Siit järeldub väga selgelt vajadus teatava kogumi eelteadmiste järele kuulatava muusika ja selle kultuuritausta kohta, milleta osutub võimatuks sinna kätketud ideede mõistmine ja hindamine. Millised on siis need elementaarsed eelteadmised, mis on vajalikud džässmuusika mõistmi- seks? Nagu eespool mainitud, on džässi elementaar-teoreetiline osa suuresti pärit euroopa- likust klassikalisest muusikatraditsioonist, seega oleks otstarbekas keskenduda erinevustele. Rägtaimi ja varase džässi puhul ei ole neid mõtet otsidagi; nii vorm, meloodia kui harmoo- niline külg vastavad kõigile euroopalikele standarditele, vahet võib märgata vaid esitusviisis – vähem pööratakse tähelepanu korrektsele viimistletud toonile ja autoriteksti jälgimise täpsu- sele, hoopis suurema tähtsuse omandab esituse vahenditus ja vitaalsus.
annaabi.ee 
