Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, mis põhineb muusika teaduslikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine raviotstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud. 4 2. Muusikaterapeud 2.1 Kes on muusikaterapeud? Muusikaterapeut on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kes rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi iga inimese või inimrühma eripärast ja vajadustest lähtudes. Muusikaterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes, parandusasutustes ning erapraksises. Töötatakse vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestega. Muusikaterapeudid osalevad psüühikahäirete ravis, taastusravis, geriaatrias ja
Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid tegevusterapeut, loovterapeut, pereterapeut, muusikaterapeut Uhhuud: kristalliterapeudid, holistikud, kes nimetavad end psühholoogideks, aga vastav haridus puudub Haiguste klassifikatsioonid Eestis Fkoodid Üldine diagnostiline printsiip: Sümptomid ja/või sellega kaasnevad käitumismustrid peavad inimest ja/või teisi inimesi oluliselt häirima. Patsiendil peavad avalduma ärevuse primaarsed sümptomid enamusel päevadest vähemalt mõni nädal mitme kuu jooksul. Kuidas mõõta psüühikahäiret?
lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi. Muusikateraapia eesmärgiks on arendada potensiaale ja/või taastada indiviidi funktsioone nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on
Muusikaga reageerimisel mängib väga suurt rolli iga inimese varasemad elukogemused, tema suhe muusikaga, hetke emotsionaalne seisund ja palju muud. [4] 5 Muusikas peitub imeline jõud, mida ei osata veel nii kõrgelt hinnata, kui peaks. Laialdasem teadmine muusikast avaks kõigi meeli ning kujundaks inimesi intelligentsemaks[4] 3.3 Muusika kui tervendaja Peale mõnusa meeleolu loomise on muusikal ka hea mõju tervisele. Muusikaterapeut ja Tallinna Ülikooli psühholoogia osakoosakonna õppejõud Alice Pehk on märkinud, et meeldiv muusika põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad endorfiinid, millel on tugev heaolutunnet esilekutsuv ja alalhoidev ning valu leevendav toime.[2] Muusikateraapia juured ulatuvad juba neisse kaugetesse aegadesse, mil samaanid ja ravitsejad kasutasid helisid inimeste tervendamiseks. Praegu põhineb muusikateraapia kindlal teoreetilisel
Nii esineb muusikateraapia praktikas psühhoanalüütilist, kognitiivset, humanistlik-eksistentsialistlikku ja teisi lähenemisviise. Muusikateraapias kasutatakse ka teisi loovaid väljendusvimalusi nagu liikumist, joonistamist, luuletamist jm. Muusika teraapilist mju käsitledes on oluline eristada: * muusikateraapiat - süstemaatiline sekkumisprotsess muusikaväliste eesmärkide saavutamiseks, mille teostajaks on proffessionaalne muusikaterapeut * muusika terapeutilisest kasutamisest - muusika lisamine phiravile, mida teostavad arstid, meditsiinied, psühholoogid jms. personal · Muusikaterapeutiks saab olla vaid muusik/muusikapedagoog, kes omab erialaseid teadmisi ja oskusi * muusikast * psühholoogiast * psühhoteraapiast * eripedagoogikast * füsioloogiast (neurofüsioloogiast) + empaatiavimet + tolerantsust + paindlikkust
Selle erilise muusikalise töö eesmärk ei ole seetõttu mitte muusikalise iseloomuga. Muusika on teraapias vahendiks, meediumiks, mille läbi on inimesel võimalik ennast väljendada, ennast avastada ja avada ning enesega ja teistega paremat kontakti saada. Muusikateraapia on välja kujunenud mitmete tegevusvaldkondade baasil nagu tegevusteraapia, üldpsühholoogia, psühhoteraapia, eripedagoogika, muusikaõpetus, muusikapsühholoogia, antropoloogia ja meditsiin. Muusikaterapeut on harilikult hea muusik, kellel oma töö teostamiseks on mõnele eelpoolnimetatud valdkonnale tuginev teoreetiline baas. Muusikateraapia rakendamine, olenevalt sihtgrupist, töökohast ja terapeudi isiklikest teoreetilistest eelistustest, võib olla erinev. Muusikateraapias kasutusel olevad meetodid jagunevad laias laastus kahte suuremasse harusse: 1. Ekspressiivne muusikateraapia võimaldab inimesel ennast muusikaliselt väljendada, musitseerida ja improviseerida
sümboolne tähendus, näiteks analüütilises muusikateraapias kasutatakse vaba musitseerimist teadvusest väljatõrjutud informatsiooni esiletoomiseks ja muusikaline materjal töötatakse läbi muusikas kajastuvate sümbolite kaudu. Biheivioristliku ehk käitumusliku psühhoteraapia puhul rakendatakse muusikat kui vahendit käitumise muutmiseks. Muusikalise tegevusega saab arendada motoorikat, õpetada teatud liigutusi, kujundada kohanemist soodustavat käitumist. Soome tunnustatud muusikaterapeut Kimmo Lehtonen on põhjendanud muusikateraapia tõhusust oma klientide puhul sellega, et noored on ise leidnud muusikas eneseravi elemendi - neil on selge ettekujutus, miks nad teatud muusikat armastavad ja kuidas see seostub nende igapäevaelu probleemidega Ka Eesti uuringud näitavad muusikaharrastuste populaarsust noorte hulgas igapäevaelu stressi leevendamisel. Üliõpilaste uuringust selgus, et muusika on
annaabi.ee 
