Oliver Messiaen (1908-1992) · Tihedalt seotud kristluse ja panteismiga. · ,,Kvartett aegade lõpust" kirjutatud kammeransamblile maailmakuulsus. Teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange täpselt kokku, tekib muusika katkematult arenedes ,,avatud vorm" (puudub konkreetne lõpp) · Oma loomingumeetodi tutvustamiseks kirjutas muusikateoreetilise traktaadi ,,Minu helikeele tehnika". · Muusikas on kadunud traditsioonilised taktimõõdud.
Esimesed klaveritunnid sai ta oma eraõpetajatelt. Poisikese erakordsed pianistivõimed tegid temast suure tõmbenumbri. 1823- 1826 õppis Chopin Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta aga väga palju koos oma sõpradega maal,kus ta tutvus rahvamuusikaga,võttis osa rahvapidustustest ning mängis mitmeid rahvapille. Eriti vaimustasid teda rahvatantsude rütmid ja meloodiad. 1826-1829 õppis Chopin aga kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Oma õppejõult sai ta väga tugeva muusikateoreetilise baasi. Pärast selle lõpetamist tahtis Chopin tutvuda teiste Euroopa maade muusikaeluga. Ta külastas Viini,seal andis ta kontserte ja nautis suurt publikumenu.Isegi kriitikud kiitsid teda. Viinis kirjastati ka Chopini Variatsioonid Modzarti teemale- siiani oli tema teoseid välja antud vaid Varssavis. Koju naasnud,pühendus Chopin loomingule,kirjutades hulga klaverimuusikat ja laule. Ning andis Vrssavis kontserte. 1830.aastal oli Chopin jälle Viinis, kus sai teada Varssavi ülestõusust
Ars nova uus kunst o 14. sajandi Prantsusmaal välja kujunenud o Võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes vastandasid oma aega varasemale ars antiqua o Prantsusmaa ajaloost o Kirik vs riigivalitsemine o 100-aastane sõda alade kaotamine o Ilmusid esimesed terviklikud missatsüklid o Esinduszanr: 3-4 häälne motett o Mitmehäälsed ilmalikud zanrid: ballade, rondeau, virelai o Muusikateooria arenes rütmiõpetus!!! Philippe de Vitry o Kirjutas muusikateoreetilise trakaadi ,,Ars nova", sellest ka nimi o Oli ka filosoof, ajaloolane, matemaatik, luuletaja o Notatsioonisüsteemi rajaja muusikakompositsiooni teoreetilised alused Johannes de Muris o Kolmainuse kolmeosalise taktimõõdu kõrvale tekitas kaheosalise taktimõõdu o Rütmika muutus väga keeruliseks o Kasutati vahelduvat taktimõõtu o Polümeeriat Mitme erineva meetrumi kasutamine erinevates häältes
Hakkati komponeerima missa ordinaariumi osi, ilmusid esimesed muusikalised terviklikus missatükid (hakati kirjutama eraldi kontserdimissasi) ei olnud kirikusse. Motett rändas 15. Saj kirikusse tagasi ja sai esindusžanriks Kirikumuusiku kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu žanrid ballade, rodeau ja virelai Philippe de Vitry (1291-1361) – muusikateoreetiline traktaat, ajastu nimi, kompositsiooni teooria Ars nova alusepanija, kirjutas muusikateoreetilise trakteedi “Ars nova”, mille järgi sai nimetuse kogu ajastu Johannes de Muris Vahelduv taktimõõt (siiani 3-osaline taktimõõt) ja polümeetria (mitmikmeetrum) -mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes Ars nova žanrid – motett, ilmalik seltskonnalaul Guillaume de Machaut – ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud terviklik missa. “La messe de nostre dame”-esimene terviklik missa ITAALIA KULTUU2 14. saj – Trecento 14
Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esinduszanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu zanrid ballade, rondeau ja virelai 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. 6. Johannes de Muris (u.1295-1351) 2-osaline taktimõõt > vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika (lk. 83) Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e. täieliku (Püha kolmainsus!) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist
kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja. Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda teatakse ka kui filosoofi, ajaloolast, matemaatikut ja luuletajat (Petrarca hinnangul ajastu suurim luuletaja Prantsusmaal). Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks, kehtestades muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused. 6. Johannes de Muris (u.1295-1351) 2-osaline taktimõõt > vahelduv taktimõõt, polümeetria, isorütmika Põhjendas teoreetiliselt võimaluse kasutada kolmeosalise e
muusikalisi tekstuure. Hilisemad tööd olid veidi lihtsamat harmoonia poolest. Olivier Messiaen Looming on tihedalt seotud kristlusega. Tunnustus heliloojana ei tulnud kohe. Maailmakuulsuse saavutas teosega kammeransamblile "kvartett aegade lõpust". See kanti esimest korda ette Saksa konsentratsioonilaagris. Teoses on oluline roll rütmi ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange kokku, tekib avatud vorm, millal puudub konkreetne lõpp. Ta kirjutas muusikateoreetilise traktaadi: "Minu helikeele tehnika". Rütmikäsitlus tugineb India muusikale, tema muusikas ka vahelduvad taktimõõdud. Tema kompositsioonitehnikast ei kujunenud aga üldlevimud meetodit. Ta kasutab ka sümmeetrilisi rütmifiguure. Laadid põhinevad pool-täistoonidel. Orkestrimuusika Sümfoonilistest suurteostest tuntuim "Turangalila-sümfoonia"!. See oli tellimus Bostoni sümfooniaorkestrile. Orkestrikoosseisu rikastab martenot' kasutamine Kuigi
Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki. Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku uhkust. Barokkmuusika Saksamaal Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus.
annaabi.ee 
