Toetab professionaalset muusikakultuuri, projektipõhiseid muusikaüritusi, noorte muusikute koolitust, rahvusvahelisi muusika konkurse, loome- ja teadusalane tegevus, loovisikuid, heliloojaid, arranžeerijaid, muusikateadlasi ja nende enedetäiendamist (stipendiumid, auhinnad). Eesti heliloomingi levitamist ja jäädvustamist. Toetab ühinguid ja institutsioone, kes edendavad muusikakultuuri ja muusikaalast rahvusvahelist suhtlust. Muusikategelaste mälestuse jäädvustamist. 6. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali prioriteete. Prioriteedid on avalikud kultuurisündmused, regionaalsed kultuurielu edendavad sündmused ja projektid. Koolituste ja täiendõppe korraldamine, huviharidus, humanitaarteaduste ja kultuuriloo publikatsioonide väljaandmine. Erialaliitude ja harrastusgruppide tegevus, enesetäiendamine tippsündmustel ja õpingud välismaal. Loomeinimesed ja nende mälestuse jäädvustamine.
a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka tema loominguline tegevus. 1919. aasta sügisel teeb Saar palju tööd, nimelt tuleb tal anda ka haigestunud J. Aaviku muusikatunnid
1987. a. valminud gümnaasiumihoone arhitekt on Priit Kaljapulk. Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja Andres Alver, kooliõpetaja ja kultuuritegelane Martin Vares, maadleja Martin Klein, kirikuõpetaja Harri Haamer jt. Vana-Võidu Teateid Vana-Võidu mõisast on aastast 1507, hilisklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati 19. sajandil. Pikka aega kuulus mõis v. Strykidele. Vana-Võidu põllutöökool loodi 1923. a. ning põllumajanduskool on mõisas tegutsenud aastaid. Vana-Võidul asub omal ajal väga tuntud
avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurilist arengut aga ei suutnud venelased piirata. Kultuurilised sündmused toimusid endiselt (rahvarohked üldlaulupeod aastail 1891, 1894, 1896). Jätkati ka rahvaluule kogumist. Hurdale saadeti kaastööd ligi 1400 inimest üle maa. Sel perioodil talletati hirmuäratav hulk laule, jutte, mõistatusi, vanasõnu ja uskumusi, kokku üle 162 000 lehekülje. Seniste populaarsete muusikategelaste Karl August Hermanni ja Miina Härma järel asus Tartus tegutsema näiteks Rudolf Tobias. Korraldati sümfooniakontserte, kus esitati ka eesti heliloojate loomingut. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul on Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. 1906. aastal avati põlengus hävinud ja rahva seas korjanduste raha eest taastatud ,,Vanemuise" seltsi maja. 1906. alustas Tallinnas kutselise teatrina tööd ,,Estonia", kus mängisid andekad näitlejad
Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli lühikest aega täitnud muusikaõpetaja kohuseid Tartu Õpetajate Seminaris, hakkas nüüd õppejõuna tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Viljakamaks muutus ka tema loominguline tegevus. 1919. aasta sügisel teeb Saar palju tööd, nimelt tuleb tal anda ka haigestunud J. Aaviku muusikatunnid
annaabi.ee 
