muusika kulgeb lihtsalt ja loomulikult. Õpetajast heliloojana pidas ta silmas, et laulud oleksid lastele jõukohased ja arusaadavad ning et lapsed võiksid nende laulmisest rõõmu tunda. Ta pöördus sageli rahvamuusika poole. Pätsi loomingusse kuulub ka rahvaviisiainelisi klaveripalu ja viiuliduosid lastele. Need on fantaasiarikkad, värsked, ilmekad ja toredate karakteritega lood. Päts püüdis tuua rahvalaulu ka professionaalsesse sõna- ja muusikateatrisse. bla bla bla Kuulamised: "Õhtune meri" "Suveöö" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/c Tänan kuulamast!
MTX335. 1920ndad aastad Saksa muusikateatris: Neue Sachlichkeit, Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism;
itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950). Üldiselt iseloomustas neid aastaid lõhe ooperi kui institutsiooni (s.t ooperiteater koos oma korraldusega) ja ooperi kui loomingu vahel. Ooperiteatrid tulid väga vaevaliselt kaasa uute teostega, uue repertuaariga, uue suhtumisega ooperisse, mis ei tähenda ainult ilusat laulmist, vaid püüdis teatrivahendeid esile tuua, sõnateatrieksperimente muusikateatrisse üle kanda (nagu seda tehti ka 1920. aastatel, vt Zeitoper, Brecht+Weill või Venemaal Meyerhold jt. Niisugust lõhet tollal peegeldab protest ooperi kui institutsiooni vastu (Boulezi kuulus ütlus ühes intervjuus, et ooperiteatrid tuleks õhku lasta) ning ooperi kui žanri vastu, mis viib 1960. aastate alguses Ligeti anti-ooperiteni. 1950ndatel alustas ooperite kirjutamist Hans Werner Henze (1926-2012), kelle libretistiks mõnda aega oli kuulus saksa
11 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming1.htm 9 on enamasti tuletatud viisist enesest. "Jaanilaul" (tsüklist "Jaanilaulud", 1967) on hea näide kõigist neist võtetest. Mitmel puhul on Tormis imiteerinud rahvapille, näiteks lõõtspilli "Ingerimaa õhtute" avalaulus. Samas on ta jäljendanud ka rahvalauliku omapärast "õhuvõtmist" viisi kulgu katkestamata. Tormis on väga õnnestunult toonud regilaulu ka muusikateatrisse: 1980. aastal valmis tal kantaat-ballett "Eesti ballaadid", mille lavastas "Estonias" Mai Murdmaa. Selle alusmaterjaliks on jutustavad rahvalaulud, mis kõnelevad väga dramaatiliselt naiste saatusest.12 2.4 Paljukeelne Tormis Tormis on kirjutanud muusikat tekstidele erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on aastatel 1970-1989 valminud ulatuslik sari "Unustatud rahvad", mis koosneb osadest "Liivlaste
5. 1920. aastate teater ja ooperiteater, eriti Berliinis. Zeitoper. Uusasjalikkus (Neue Sachlichkeit). Hindemith (“Päevauudised”), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). Weill ja Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest (Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda a) tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism;
annaabi.ee 
