Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides. Esimene kokkupuude muusikateatriga oli tal 1935. aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis". Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”.
Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu
Kuningliku muusikakolledi professor ja Londoni muusikakolledzi direktor. Andrew nooremast vennast Julianist sai soolotsellist. Lloyd Webber kuulub nende muusikute hulka, keda tavaliselt nimetatakse imelasteks. Kolme aastaselt õppis ta mängima viiulit, kuueselt klaverit. Muusikat hakkas ta samuti kirjutama vara, kuueselt kirjutas oma esimese muusikapala, üheksa-aastaselt trükiti muusika-alases ajakirjas ,,Muusikaõpetaja" ära tema kuueosaline süit. Tema esimesed muusikapalad polnud seotud muusikateatriga, need olid lihtsalt teosed. Esimeseks kokkupuuteks teatriga sai nukuteater, kus töötas tädi Viola. Seal esineski Andrew koos oma venna Julianiga esimest korda avalikkuse ees. Sellest sai alguse armastus teatri vastu. Juba täiskasvanuna ostis ta ära kompanii Stoll Moos, millele kuulus kümmekond West Endi teatrit, sealhulgas ka Palaci. Tädi Viola, kes oli näitleja, viis noore Andrew tihti vaatama oma etendusi, kus ta avastaski enda jaoks teatrimaailma. Ta ise
-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. MK: V sümfoonia, Mahler. Gustav Mahler (1860-1911) Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly'ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik. Ta on täpne, punktuaalne (kui ta tõstis teatris käed, suleti teatri uksed ja hakati mängima ning isegi keiser hakkas õigel ajal kohal käima). Ta on eelkõige Viini Muusikateatriga seotud. Gustav pidas pause tähtsaks, seega pidid lauljad ümber õppima. Tema peamised zanrid: sümfooniad ja laulutsüklid orkestri saatel. Tema teosed: *10 sümfooniat (2,3,4 + 8-ndas sünfoonias kasutab ta Beethovenile sarnaselt koori ja soliste), ,,Laul mäest" (ebausk 9-nda sümfooniaga). ;* tsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", ,,Laulud poisi võlusarvest". Mahler on üleminekuaja esindaja, Freudi kaasaegne. Ta on romantiline, kuid lõpu looming kisub mittetoonalseks
Tantsuteater klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater, nüüdistants. Mõiste võeti kasutusele 1970ndatel seoses Bauschiga. See on etenduskunsti suund, kus tantsu ja liikumist kasutatakse teiste väljendusvahenditega võrdselt, kuid mitte peamise märgisüsteemina. Liikumisel võrdne kaal dekoratsiooni, ruumikasutuse, sõna ja muusikaga. a) Ballett varvastants, range ja kinnistatud tantsutehnikaga lavatantsu liik. Tantsuteatri vanim vorm. Arenes algselt koos muusikateatriga. Algas 16.saj Itaalias, aga 17.saj Prantsusmaal fikseeriti. Ballett oli seotud õukonnateatritega. Balletti lavastaja ja kogu tantsulavastaja on koreograaf. Balleti areng kaasaegseks tantsuks: 1) Ballett fikseeritud partituur, libreto, koreograafia; hilisemad lavastused järgivad algkoreograafiat; kõrge kanoniseeritus. 2) Modernballett fikseeritud muusika; koreograafia taasluuakse, varasemat traditsiooni tuntakse, viidatakse sellele modernballett.
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses
annaabi.ee 
