PUNK Koostas: Aprilia-Viktoria VÄLJA KUJUNEMINE § Popmuusikastiil punk kujunes välja Londonis kuuekümnendate aastate teisel poolel. § Mõistet „punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA- s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände. § Selle muusikastiiliga oli väga lihtne kuulsaks saada. ISELOOMUSTUS § Lärmakus § Lihtusus, mängida osati ainult paar akordi § Kiire tempo, viisipidamine polnud oluline § Tugev helivõimendus § Teravad tekstid, põhirõhk pandi laulusõnadele § Pungi intstrumentide koosseisu kuulus elektrikitarr,basskitarr ja basstrumm. § § § ESITAJAD § Üks tuntumaid bände oli ‘’The sex pistols’’ kuhu kuulusid Johnny Rotten (laulja), Steve Jones (kitarrist, taustalaulja), Glen Matlock (basskitarr,
järgmisel kümnendil Euroopasse. Algselt rahvalik, meloodialt ja harmoonialt lihtne kantrimuusika on hiljem lähenenud poppmuusikale. 1960. aastate II poolel tekkis kantri-rock. Traditsioonilised saatepillid kantrimuusikas on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, suupill, havai kitarr. Kantrimuusika loominguline keskus on Nashvilles, Tennessee's, mis asub Texases. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga. Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Tänapäeval on kantrimuusika endiselt populaarne, olles kõige populaarsem raadiomuusika USAs. Eelkõige on sihtgrupiks loomulikult vanem põlvkond, kelle jaoks kantrimuusika, -tantsud ja
Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on
Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida. Mulle meeldis olla viisakas õhkkonnas, see oli omamoodi huvitav proovida olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo. Tema võitlus oma armastuse pärast oli imetlusväärne. Mul oli temast kahju, sest tema oma isa võttis talt käest ära ta eluarmastuse. Ma saan aru, et see oleks perekonna mainet
BEBOP Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli b...
arvates esitama. kaasahaaravus; mis emotsioone tekitas, miks oli Kas esitus oli meeldejääv, võrdle ülejäänud kavaga). originaalne ja erakordne, Põhjenda, miks sa niimoodi arvad. pigem korralik ja tavapärane, Esmakordsel kokkupuutel heliloojaga (muusikastiiliga, žanriga) analüüsi, mida uut said teada helilooja (stiili, veider ja arusaamatu, žanri) kohta. pettumus. Ooperit või muusikali puhul räägi ka lavastusest, dekoratsioonidest, kostüümidest, tantsuseadetest jm.
.........................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi teemaks hip-hop, kuna tegemist on autori lemmik muusikastiiliga. Referaadi eesmärgiks on saada rohkem teavet hiphopist. Ülesanneteks on uurida, millised on hip-hopi kultuuri subkultuurid. Töö koosneb ühest peatükist, milles räägitakse hip-hopist üldiselt ja selle subkultuuridest 3 1. HIP-HOP Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud
60.aastatest alates leidus üha rohkem folk- ja kantrimuusikuid, kes hakkasid kasutama rock'i elemente ning tekkisid mõisted folk-rock ja kantri-rock. Kantrimuusika juuredon kaugel minevikus. Kantri ehk country and western on saanud alguse USA lääneosa kauboilauludest ning ka inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. 20.sajandil kujunes kantrimuusika keskuseks Nashville. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga. Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Üheks mõjukamaks lauljaks oli Jimmie Rodgers. Ta plaadistas 111 laulu, mis tegid kantrimuusika laiemalt tuntuks. Kantrimuusika tuntumate nimede hulka kuuluvad Hank Williams, Johnny Cash, Merle Haggard ja Kenny Rogers. Kantrimuusika kõigi aegade
...............................14 2 Sissejuhatus 20. sajandil ei kujunenud ühtset ajastustiili. Kuni tolle ajani oli muusikas valitsenud korraga üks ainus stiil, mis oli iseloomulik ühe ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18.saj I pool), klassitsism (18.saj II pool), romantism (19.saj). 20. sajandi muusikale on iseloomulik stiilide mitmekesisus. Ja heliloojad ei tegelenud ühe kindla muusikastiiliga, kuid kasutasid loomingus erinevaid stiile. 20.saj I poolel eristusid 4 muusikastiili: Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, ning neoklassitsism. Romantism andis hoogu ka rahvustomantiliste koolkondade sünniks. Kuulsamad rahvus romantikud olid Jean Sibelius Soomes (1865 - 1957), ning Edvard Grieg Norras (1843 - 1907) Rahvus romandism levis 20. sajandil euroopas, kaasa arvatud Eestis. Muusikasse jõudis avangardism 20. sajandi keskel, millega kaasnes uudsed heliloomingu tehnikad
tehno. 9. klassi õpilaste lemmikmuusikastiilidesse kuuluvad grungele sarnasemad muusikastiilid. Enamusele 9. klasside õpilastele meeldivad ikka pop ja räpp ning lisandusid drum and bass, metalcore, metal, punk, grunge, rock ja post hardcore. Kui küsida noortelt, mis neile pähe tuleb kui kuulevad sõna grunge, siis enamus ehk ¾ vastanutest seostavad seda ikka muusikastiiliga, aga ka bändiga Nirvana. Sama palju vastanutest ei ole grunge stiili austajad ja ei kuula selles stiilis muusikat. Küsides õpilastelt grunge bändi kohta, siis 40% vastanutest pakkus selleks metalcore ansamblit Bring Me the Horizon. Sellele küsimusele vastas kõige rohkem õigesti 9. klass. Pooled
(pärast balli), mille nooti esimese müügiloleku nädalaga müüdi 25000 USA dollari eest, ning seda on peetud esimeseks tõeliseks pophitiks kergemuusika ajaloos. Kuigi autor ei tundnud nooti ja lasi selle teistel üles kirjutada, avaldas ta käsiraam atu “How To Write A Popular Song” (“K uidas kirjutada populaarset laulu”). T a andis selles raamatus näpunäiteid: Laulu sisu tuleb otsida ajalehe avaldatud tõsilugude hulgast. Autor peab olema tuttav moesoleva muusikastiiliga. Tekstis ei tohi olla slängi. Tähtis on tunda autorikaitse seadust. Idee muusikalise masstoodangu valmistamiseks ja valmislaulude müügiks oli pärit Euroopast, kus tänavakaupmehed ja suured noodikirjastajad tegid head äri ooperiaariate lihtsustatud versiooniga. Ameerika lööklaulubisnessi hüüdnimeks on saanud Tin Pan Alley ( plekkpannide allee). New Yorgi Viienda ja Kuuenda Avenüü vahel on 28 tänav, kus aastatel 1900- 1930 asus enamik USA muusikakirjastusi
annaabi.ee 
