Essee ,,Eesti muusikasaadete võrdlus" Võtan vaatlusesse kaks muusikasaadet, mis erinevad teineteisest nagu öö ja päev. See arvamus on muidugi ainult minu oma ja kindlasti leidub inimesi, kes minuga ühel nõul ei ole. Esimene saade, mida kirjeldan ja hindan on tasemel, nüüdseks ajalukku jäänud ,,Tähed muusikas" saade. Et esmamulje kogu saatest algas siiski saatejuhist siis mulle väga meeldis saatejuht Mart Sander. Väljapeetud ja viisakas, heade kommetega noormees. Mart Sander ei kokutanud ega pudistanud, tema diktsioon oli selge ja puhas. Siis lauldi seda ka kõva häälega, hea oli kuulata. Kõik see palub tähelepanu seepärast näiteks stuudio kujundus ei olnudki oluline. Ka väljaspool teleekraani käitus Mart Sander galantselt. Kirjutan oma kogemustest, kui paar aastat tagasi oma kooli lastega selle saate salvestustel käisin. Oli väga meeldiv. Kuna ta meid isiklikult ootas siis pööras härra Sander meile ka väga palju tähelepanu. Kaasa arv...
Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", kantaat ,,Surma laul", laulutsükkel ,,Mängumees" bassile ja suurele trummile.
10.1932Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Tema kontsert nr 1 kammerorkestrile aastast 1961 on eesti muusika üks tähtteoseid. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1955-1966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 1966-1974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann.
Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Kalmer Tennosaar Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja. Tennosaar kasvas üles Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldri ametit. Tennosaar ütles enda kohta "Kiidjärve poiss". 1955. aastal võitis Eesti Televisiooni diktorite konkursi. 1. jaanuarist 1956 alustas ta tööd ETV-s diktorina, hiljem jätkas muusikasaadete toimetajana. Ta töötas Eesti Televisioonis algul diktorina, hiljem muusikasaadete toimetajana. Väga populaarne oli tema juhitud laste laulusaade "Entel-tentel", tänu millele tema üldtuntud hüüdnimeks sai "onu Kalmer". 19621968 keskendus Tennosaar oma lauljakarjäärile, tehes teletöös pausi. 1968. aastal saabus suur populaarsus saadetega "Entel-tentel" ja "Trika-trei" ETV ekraanil. Vallo Järvi oli üks eesti esimesi kitariste, kes hakkas kasutama võimendatud instrumente.
Elulugu Jaan Rääts (15.10.1932 Tartu) Helilooja ja pedagoog, muusikaelu üks juhte nõukogude aastatel. On kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts on pärit Tartust, lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu muusikakooli ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse
Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuise" lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend" (1981) ning Mai Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994
Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid) 237 1 572 611 marka, mis moodustas peaaegu ¼ kogu Ringhäälingu kuludest (ERA F 54, N 6, S 204) ja suurenes pärast Ringhäälingu riigistamist 1934. aastal 238 märgatavalt. Kulutused orkestrile, saatejuhtidele ja toimetajatele ning % kogukulutustest: 1935 – 43 844, % – 62,64; 1937 – 48 521, % – 39,02; 1939 – 84 237, % – 40,53 (Rauna 2005: 120). Muusikasaadete osa saatekavas: 1935 – 51,4%, 1937 – 49,4%, 1939 – 52,7% (ibid., 124). 236 Uudisleht 1929, 13.01. Seoses sellega oli ka päris palju neid, kes ise vastuvõtja valmis ehitasid. On teada, et Raimond Valgre ehitas endale ise vastuvõtja (Ojakäär 2000: 101), John Pori sai samaga hakkama (Ojakäär 2000: 278). V. Ojakäär on meenutanud, et ka tema isa oli suur raadioasjanduse huviline ja tänu sellele oli ka nende pere varakult väheste raadioomanike hulgas (ibid
annaabi.ee 
