1925-1933 „Estonia“ teatri muusikajuht (kõrvuti Raimund Kulliga) ja dirigent. Juhatas sümfooniakontserte (ka Soomes, Lätis, Ungaris) ning „Estonia“ muusikaosakonna (EMO) segakoori. 1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Veel Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees. 1924, 1927- 1928 ja aastast 1932 oli „Muusikalehe“ toimetaja (kirjutas ka artikleid) Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI). Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming
Kapp, kes hiljem jutustas, et siit sai ta suurima tõuke oma kutse valikule. 90-ndate aastate teisel poolel tegutses M.Härma peamiselt koorijuhina ning juhatas maakondlikke laulupidusid ja kohalikke laulupäevi. 1903.a.siirdus M.Härma tööle Kroonlinna, andis klaveritunde ja osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Suviti sõitis M.Härma harilikult Eestisse. 1915.a.alates elas ta jälle Tartus, kus juhatas Tartu Rahvusraamatukogu, Lugemisvara Seltsi ja Eesti Helikunsti Seltsi. Ta kuulus “Muusikalehe” toimetusse ning oli “Eesti Muusika Kuukirja” peatoimetaja. 1917-1929.a.andis ta 4 laulmist Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis. 1939.a.valiti M.Härma Tartu ülikooliaudoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auprofessoriks. Miina Härma suri Tartus 16.novembril 1941.aastal. MIINA HÄRMA LOOMING. Miina Härma loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, koorilaule on üle 200
Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline 1857. a-st - kihelkonna kantor ja kihelkonnakooli juhataja Oli laulukoori, pasunakoori ja näiteringi asutamise eestvedajaks 1871 - pasunakoor, 1887 - "Ilmatari" selts, mille auesimeheks oli Mart Saar 28. september 1882 28. oktoober 1963 Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja 1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina 192829 "Muusikalehe" vastutav toimetaja 194456 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor Elas 193243 Suure-Jaani lähedal Hüpassaares (Hoones asub tänapäeval Mart Saare majamuuseum) Looming: ~300 koorilaulu, ~140 soololaulu, ~130 klaveriteost, vokaalsümfooniline-, orkestri- ja orelimuusika Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 192123 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse
aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. ''Tuljak''. 1895. aastast alates kogus Eesti läänerannikul rahvaviise, korraldas maakondades laulupäevi ja -pidusid. 19171929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964. aastast Miina Härma nime. Oli ''Eesti Muusika Kuukirja'' peatoimetaja ja ''Muusikalehe'' toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist. Miina Härmat on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside ja organisatsioonide auliikmeks. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude zizzle kavva, soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 18941928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''.
Schubertit peetakse üheks geniaalsemaks meloodiameistriks. K: I osa ROBERT SCHUMANN 1810 1856 Saksa helilooja , pianist , muusikakriitik Alates 13 aastaselt esines pianistina. 20 aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku ning suured valud, nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti. Hakkas tegelema heliloominguga. Schumann oli keskpärasuse tuline vastane ja ta sõbrad lõid uue ja eesrindliku muusikalehe Neue Zeitschrift für Musik, kus enamik artikleid oli Schumanni kirjutatud. Poolehoidjaid vaimustas, vaenlastelt meelepaha. Taaveti liidust kirjutas ta ajakirjas ja lõi ka muusikateose - klaveripalade tsükli Karneval , kus Taaveti liidu karnevalil on esindatud mitmed progressiivsed heliloojad. Ise iseloomustas ta end kahe palaga kahe nime all K: Eusebius - poeetiline unistaja, idealist, K:Florestan - kärsitu, aktiivne tegutseja, protestihing. Neid nimesid kirjutas ta ka oma artiklite alla.
annaabi.ee 
