Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995. Tegeleb ka ennustamisega (kaartide abil) ja on huvitatud muudest sellistest maagiatest (reiki jms). b) tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta Dirigent Lauri Sirp - sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas ning on eesti dirigent. 1993
nõudlikuks kunstmuusikaks. Valdav osa sellest inspiratsioonist, mida mitmed euroopa heliloojad ammutasid jazzmuusikast 20. sajandi algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena. Võib pidada loomulikuks, et just ragtime oma põhiliselt euroopaliku olemusega ja kerge neegerliku värvinguga levis valgete kuulajate hulgas tohutumenuga ja leidis ka akadeemilise haridusega muusikainimeste juures rohkem arusaamist kui tema järel avalikkuse ette astunud autentne jazzmuusika. Seoses asjaoluga, et ragtime oli esimeseks muusikavormiks Ameerika Ühendriikides, mille arengus algusest peale olid kõrvuti tegevad valge ja musta nahavärvusega kunstnikud, oli ka mõlemapoolsete elementide segunemine siin sügavam kui mujal. Kahekümnendateks aastateks sulas ragtime jazzi sisse. Neegerpianist Scott Joplin (1868-1917) oli üks silmapaistvam varase ragtime'i esindaja. On
M. Saar jätkas aga Liinega tihedat kirjavahetust. 7 Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes
algupoolel, kuulub tegelikult just ragtime'i kontiosse. Ragtime oli saadaval nootidena. Võib pidada päevakorda küsimus harmoonilisest taustast. loomulikuks, et just ragtime oma põhiliselt euroopaliku olemusega ja kerge neegerliku värvinguga levis Aja jooksul on välja kujunenud mõned kindlad blues'i vormid (arhailine Aeeslaulja+Bkoor), mis valgete kuulajate hulgas tohutumenuga ja leidis ka akadeemilise haridusega muusikainimeste juures loendamatute meloodiavariantide juures säilitavad põhilistes joontes oma muutumatu harmoonilise rohkem arusaamist kui tema järel avalikkuse ette astunud autentne jazzmuusika. Seoses asjaoluga, et skeemi. Tänapäeval on kõige sagedasem kaheteisttaktiline blues (I I I I | IV IV I I | V V I I). See
perekond Paalmannide majanduslikke kaalutlusi arvestades. 1917. a. sündis sellest abielust tütar Heli. M. Saar jätkas aga Liinega tihedat kirjavahetust. Sõjaaastad pidurdasid kunsti arengut ja kunstnike loomingulist tööd. Oktoobrirevolutsioonile järgnev nõukogude võimu periood oli lühike. Imperialistliku Saksamaa väed okupeerisid Eesti 1918. a. märtsi algul. Pärast Saksamaa okupatsiooni moodustati Eesti Vabariik. Sõjajärgsest surutisest vabanedes vallandus muusikainimeste organiseerimistahe ja heliloojate loomistung. Elustati laulu- ja pasunakooride tegevus, algasid sümfoonia- ja kammerkontserdid ning ooperietendused. Kiiresti hakkas kasvama ja mitmekesistuma eesti laululooming ning nüüd ka instrumentaalmuusika. Juhtivate muusikategelaste algatusel asutati 1919. a. tulevase muusikaalase kaadri ettevalmistamiseks muusikakoolid Tartusse ja Tallinnasse. Mart Saar, kes vahepeal oli
annaabi.ee 
