sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programm seletus) Click to edit Master text styles Ilja Repini Second level portree Third level Fourth level Fifth level Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Kannatas vaimse tasakaalutuse all, mida süvendas alkoholism. Tema muusikaanne ilmnes varakult ja ta sai heaks pianistiks. Perekond soovis, et ta teeks karjääri sõjaväes. Ta lõpetaski sõjakooli ja ta võeti eliitväeossa. Demobiliseerus kahe aasta pärast. Tutvus Balakireviga ja pühendus koos temaga tõsisele muusikale. Rahaliste raskuste tõttu hakkas ametnikuks. Samal ajal töötas oma esimese ooperi ,,Salambo" kallal. Suri oma 42. sünnipäeval alkoholismist tingitud epilepsiasse. Looming
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks
W. A. Mozart sündis 27. Jaanuar 1756. Salzburgis ning suri 5. Detsember 1791. olles kõigest 35 aastat vana. Wolfgang ei olnud pere ainus laps, vastupidi neid oli kokku 7. W. oli pere noorim. Paraku lapseeast vanemaks elasid ainult W. ja tema õde Maria Anna. Nende vanemateks olid Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja Maria Anna Pertlin. Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog sai ta temalt oma muusikalise hariduse. W. muusikaanne avaldus juba varakult. 4-aastaselt hakkas ta juba klaverit mängima, 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Tänu sellele möödus suurem osa tema lapsepõlvest reisides. 14- aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastatel 1763-1773 viibis ta pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis
september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga,
2. Lapsepõlv ja haridus Giuseppe Verdi oli oma vanemate, Carlo Giuseppe Verdi (1785–1867) ja Luigia Uttini (1787–1851), esimene laps. Alates neljandast eluaastast sai Verdi privaattunde ladina ja itaalia keeles kohaliku õpetaja, Baistrocchi, käest ning kuue aastaselt astus ta kohalikku kooli. Ta õppis mängima orelit ning näidates väga suurt huvi muusika vastu kinkisid vanemad talle isikliku klaveri. Verdi oli väga musikaalne ning tema muusikaanne sai kõigile kiiresti selgeks. 1820-21. aastatel, kui Verdi oli 7. aastane, liitus ta kohaliku kirikuga, kus ta laulis kooris ja võttis orelitunde. Peale Baistrocchi surma sai 8.aastasest Verdist ametlik kiriku orelimängija. 1823 aastal, kui Verdi oli 10.aastane, panid vanemad poisi Busseto linna Ginnasio kooli, mis oli kõrgem kool poistele ning mida juhtis Don Pietro Seletti. Verdi jäi aga igal pühapäeval Le Roncole kirikus oleval jumalateenistusel orelit mängima, kuhu pidi poiss
klassikalistel traditsioonidel põhinev loominguprintsiip. Gustav Mahler (1860 - 1911) Austria hilisromantismi helilooja ja tolle aja tähtsamaid dirigente. Mahler oli sillaks 19. sajandi Austia ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Tema muusikaanne avaldus varakult. Ta lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konservatooriumi aastal 1878 ja sai Viini Õukonna muusikadirektoriks aastal 1897. Mahleri loomingu peamised zanrid on sümfooniad, kokku 9 ja orkestrisaatega laulutsüklid. Tema teoste iseloomuks on suured kõlakontrastid, dramaatiline helikeel ja muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Mahleri laulutsüklitest on kuulsaimad "Laul Maast" ja "Laulud Surnud Lastest". Gustav Mahler (1909)
1960. aastate lõpust. Iseloomusta muusikastiili: tunnusjooned, sõnum. Heavy rock'i iseloomustab jõuline muusikastiil. Tähtsaim tunnusjoon on tugevasti võimendatud maksimumini viidud kitarride kõla, mida töödeldakse iseloomulike helimuundurite abil. Punk rock Punk rock sai alguse... 1970. aastate esimesel poolel Millega eristub punk rock teistest muusikastiilidest? Iseloomusta elustiili, riietust, sõnumit. Lisandusid ka sellised inimesed, kellel puudus nö muusikaanne. Suurlinnade ängistusest, vaesusest, töötusest tüdinenud noored nägid muusikas väljundit, mis võimaldas avaldada protesti ühiskonnas toimuva vastu. Punkmuusikud vastandasid end eelkõige imalale, lihvitud tantsumuusikale (diskomuusika). Muusika pidi sokeerima oma ülima lihtsuse ja agressiivsusega. Laulutekstide sõnum oli enamasti iseloomulikult terav, tihti poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimust kantud tekstid, lihtne harmoonia,
vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüs, kolmandates võetakse vastu otsuseid. Suuraju- moodustab 70% peaajust, katab pealt ajukoor, mis koosneb paljudest närvirakkudest, ajukoores asuvad haistmis-, maitsmis-, kuulmis-, nägemis- ja kõnelemiskeskused. Suuraju jaguneb kaheks: paremaks ja vasakuks ajupooleks. Vasak ajupoolkera juhib parema ja parem vasaku käe poole tegevust. Paremas ajupoolkeras määratakse ära kunsti- ka muusikaanne ning kujutlusvõime. Vasakus ajukoores määratakse ära kirjutamis-, liikumis-, rääkimis-. Loogilise mõtlemise- ja matemaatilised võimed. Väikeaju- asub kuklaosas, juhib lihaste koostööd ja kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju- edastab infot peaajust seljaajju ning vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest. Vaheaju- eritust, paljunemist ja ainevahetust reguleerivad keskused. Piklikaju- ühendab peaaju ja seljaaju. Juhib hingamist ja südametegevust. 23.11
annaabi.ee 
