Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann Oli ajakirjanik, muusik, asjaarmastaja, keeleteadlane, ühiskondlikus elus seotud seltside ja organisatsioonidega. Hariduse sai saksamaal, hiljem töös Tartu Ülikoolis "Eesti laulu- ja mängulehe" väljaandja/asutaja. See andis muusikaalaseid teadmisi tavainimestele. Kirjutanud palju väärtusetut muuikat. Siiski mõned ka head "Isamaa mälestusi", "Oh laula ja hõiska". Proovis ooperit kirjutada. Hiljem nimetas ümber laulumänguks. "Uku ja Vanemuine". Seal pärit laul "Kungla rahvas"
IGOR STRAVINSKI (1882-1971) Väheseid, kes omam 3 riigi kodakondsust: Vene, US, Pr. Siiski loetakse USA heliloojaks, sest suurem osa loomingust valmib seal, sünd peterburi lähistel, muusikalise andekuse pärib isalt, kes oli niemkas solist peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetab peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski-Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine sveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu
maailmas toimuva ja aktuaalsete uudistega: seda võib paljuski selgitada sellega, et autor on ajakirjandusetudeng ning peabki end selliste tegevustega siduma, samas on tegu ka isikliku huviga. Päeva jooksul viskab pilgu peale ka Nihilist.fm’ile, kuna vahel võib sealt leida tõelisi pärleid ning mõnusat lugemist. Õhtul sirvib veel erinevaid uudisteportaale ning kui aega leiab, siis vaatab erinevaid dokumentaale või huvi pakkuvaid videosid Youtube’is, näiteks muusikaalaseid õpetusvideosid või kokandusvideosid. Televiisorit autor oma Tartu kodus ei oma, kuid Tallinnas, pere juures, on isiklik televiisor, mille vahendusel autor saab vaadata päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt
gümnaasium (3 klassi) See tõi kaasa proteste, sest kohustuslik haridus oli vähemat aega. Koolihooned olid ka 6- klassilistele tehtud. 1937- uus koolireform I algkool (6 klassi) II progümnaasium (5 klassi) > reaalkool (3 klassi) III gümnaasium (3 klassi) EV ajal ehitati uusi koolihooneid, mis oli projekteeritud eraldi koolihooneks. Pärnus Hansa ja Rääma koolihoone. Kõrgharidus omandati Tartu Ülikoolis, aga tekkis ka palju kunsti- ja muusikaalaseid õppeasutusi nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Tehnikaalast haridust andis Tallinna Tehnikum, mis 30. aastate lõpus muudeti Tallinna Tehnikaülikooliks. Kultuurisaavutused Eestis (kirjandus, kunst, sport, muusika) kirjandus: A.H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus", Siuru ja Arbujad kunst: Tartus ühing ,,Pallas", Eesti kujutavate kunstide keskühing; Viiralti ,,Absindijoojad" sport: Kreeka-rooma ja vabamaadluse kuld Kristjan Palusalu, Paul Keres
folkmuusikat, tahtsin teada saada, mis on mustlasmuusikas nii erilist, et seda teatakse-tuntakse mitmel pool maailmas. Samuti tahtsin teada saada, mis üldse iseloomustab mustlasmuusikat. Aastatöö edenemisel leidsin enda jaoks palju uusi ja huvitavaid bände, kelle muusikat kuulata. Samuti avastasin enese jaoks täiesti uued ja tundmata stiilid: mustlasdzässi ja mustlaspungi. Kuna antud teema kohta puuduvad eestikeelsed raamatud, kasutasin peamiselt ingliskeelseid muusikaalaseid raamatuid. Seejuures oli suureks abiks suurim muusikaalane entsüklopeedia ,,The New Grove Dictionary of Music and Musicians". Lisaks kasutasin veel raamatuid ,,World Music: the Rough Guide" ja ,,World Music: the Rough Guide/Volume 1: Africa, Europe and the Middle East". Kunstmuusika heliloojate kohta leidsin materjali raamatust ,,Classical Music on CD: the Rough Guide". Suureks abiks osutusid ka erinevad internetimaterjalid. Üldiselt leidus
vormi kasutasid kui ühte väljendusvahendit. Sama kehtib ka Hoffmani kohta, novelli vormi kasutab. Kirjutas oma novellid nii, nagu oleksid need tema poolt laval nähtud etendused nagu etenduse üleskirjutused. Hoffmani proosa mõjutatud kahest stiihiast: muusikaline hoovus ja teatraalne hoovus. Tunnetas ju end heliloojana. Kirjutas isegi ooperimuusikat, aga heliloojana ta ei olnud eriti edukas. Tegutses ka muusikakriitikuna. Kirjutas muusikaalaseid artikleid. Nendes on näha tema muusikalised eelistused (Mozart, Bach, Beethoven suurepärane maitse). Need novellid on kirjutatud sisemise musikaalsusega inimese poolt. Tema proosa meenutab oma ülesehituselt ooperit. Hästi palju on ooperlikku paatost. Sama ka tegelaste plastika, nende liigutused plastilised ja allutatud muusika stiihiale. Üldmulje lugedes jääb muusikaline. Tema proosa aluseks ooperikunst, mis puutub siis siia Sacchi trupp? Suur püüdlemine groteski poole,
annaabi.ee 
