nad Mnemosynega oli sigitanud. Sealsete elanike esiisa Pierose tütred olid muusade kunstidega tuttavad ning söandasid nad seetõttu võistlema kutsuda. Võistluse võitsid muidugi muusad. Karistuseks ülbuse eest muutsid nad Pierose tütred kädistavateks harakateks. Paremini ei käinud käsi ka sireenide linnu kehaga lauluneidudel, kes hiljem Odysseust ja tema kaaslasi nii ägedalt ründasid. Ka nemad väitsid, et laulavad muusadest paremini. Nad olid muusa Melpomene tütred, ent ometi jäid nad muusadele alla. Karistuseks upsakuse eest jäid nad tiibadest ilma. Poeet Thamyrise, kes samuti muusadele väljakutse esitas, jätsid nad ilma mälust seega oma toetusest ning seega luuletajavõimest; laulja Demodokose aga tegid nad pimedaks, nii, et temast sai veel parem luuletaja, sest pimedal on kergem mälule keskenduda. Sellepärast kujutasid kreeklased ka Homerost alati pimedana, mis näitab teda ühtlasi
kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks. Numen tähendab jõudu ja tahtmist. Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu
suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid; vaevalt midagi rohkemat kui "see, kes on üleval, taevas". Neid kutsuti numeniteks (numen tähendab jõudu, tahtmist või ka tahtejõudu). Enne kreeka kirjanduse ja kunsti Itaaliasse jõudmist ei tundnud roomlased mingit vajadust kaunite poeetiliste jumalate järele. Nemad olid praktilised inimesed ega hoolinud "sinijuukselistest muusadest, kes laule inspireerisid", või "lüürilisest Apollonist, kes kuldsel lüüral laule lõi", või muust sellesarnasest. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid. Üheks tähtsaks "jõuks" oli näiteks see, kes valvas hälli. Teine see, kes hoolitses laste toidu eest. Numenite kohta pole roomalased loonud mingit müüti. Enamikus on isegi nende mees- või naissugu määramata. Siiski olid igapäevase elu lihtsad toimingud tihedasti seotud
kitaramängus, soovides võidu korral üht neist endale naiseks. Muusad võitsid ning karistuseks torkasid mehel silmad peast ning võtsid talt laulu- ja kitaramänguande. See on ainus teadaolev müüt, kus muusad on julmad. Ainus teadaolev muusa laps oli Orpheus, kelle ema oli Kalliope. Orpheuse isaks nimetatakse nii Apollonit, jõejumalat Oiagrost kui ka tundmatut traakia ülikut. Orpheus kasvas üles Traakias. Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Pandora Laegas - otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse
käies jne. Küla pidulikud olukorrad sisaldasid rohkesti laulutraditsiooni: matused itke, pulmad nii itke kui ka kalevalamõõdulisi runosid, karupeied kalevalamõõdulist pärimust. Eepiliste runode lauljatest märkimisväärseim on vienalane Arhippa Perttunen, Lönnroti ´"Kalevala" tähtsamaid lätteid. Samast piirkonnast on pärit ka Ontrei Malinen. Silmapaistev sõnakunstnik Mateli Kuivalatar, 1 Lönnroti "Kantelari" muusadest. Suuliselt edasikanduv luule ja kirjutatud sõnakunst Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo
annaabi.ee 
