Nagu näiteks atroofia. Enamus tema vasaku jala luudest olid täiesti kulunud ja nende verevarustus oli halb. Ilmselt sai vaaraole saatuslikuks haigus malaaria. Skaneeringud paljastasid vasakus jalas ulatusliku luuhõrenemise. Uuriate hinnangul põhjustas seda ilmselt nn Köhleri tõbi, mis põhjustab luude kulumist. Tutanhamoni muumia Lapsvaarao oli nõrguke, paljud tema vigastused olid tekkinud mumifitseerimise käigus ja teadlaste uuringutel. Muumial kukkus kirstus olles suguelund ostast ära, kuid see leiti 2005. aastal kirstust üles. Muumial puudus süda ja mõned ribid. Osa teooriate järgi suri vaarao kabja löögist rindu ning palsameeriad eemaldasid hiljem kahjustunud organid. Teised usuvad et uuriad eemaldasid südame et seda uurida. 2005. aastal uuriti vaaraod põhjalikumalt ja mõne aasta pärest eraldati vaarao DNA. Tutanhamonit kaitses 8 kirstu. Vaarao hauakamber
Ja nüüd siis ongi see kinnitust leidnud. Selleks kasutati nii DNA-analüüsi kui ka kompuutertomograafilisi uuringuid. Esimese puhul võrreldi DNA-proove neljalt muumialt, kellest üks oli KV 60-st leitu, teised aga teadaolevalt Hatsepsuti sugulaste muumiad. Tundmatu muumia DNA klappiski viimastega! Kompuuterskannimisel selgus, et tõenäolisel Hatsepsutil oli ilmselt geneetiline kaelahaigus ning sama tuvastati ka Thutmosis II ehk tema poolvenna ja abikaasa muumial. Nii et ilmselt veel üks kinnitus nende sugulusele. See polnud veel kõik. Nimelt oli sealtsamast Kuningate orust hauakambrist tähisega TT 320 juba ammugi leitud karp, mil peale kraabitud Hatsepsuti nimi. Sellistes karpides pandi tavaliselt muumiaga hauakambrisse kaasa tolle siseorganid. TT 320 ei olnud aga mitte Hatsepsuti hauakamber, vaid sinna oli kogutud mitmesugust kraami, sealhulgas muumiaid. Arvatavasti tegid seda preestrid ajal, mil kõiki hauakambreid ei suudetud enam rüüstamiste
Vaarao surm Tutanhamon suri noorelt, arvatavasti oma 9. valitsemisaastal. Selle kohta on kahte laadi tõestusmaterjali. Esiteks näitas tema muumia kohtulik uurimine, et ta suri umbes 17-aastaselt. Teiseks on veinikannude savipitseritel, mis hauakambrist leiti, märgitud lisaks veinisordile, viinamarjakasvandusele ja veinimeistrile ka vaarao valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta kopsupõletikku, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagajärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Tutanhamoni hauakambri avastamine Aastate keskel Kuningate orust leitud asjad pani Howard Carteri uskuma, et Tutanhamon on maetud sinnakanti
poeg Merenptah. Ramsese muumia leiti 1881 suurest kuninglike muumiate peidikust Dayr al-Bahris. Selle sarga küljes, milles ta keha lebas, oli hieraatilises kirjas sedal sõnumiga, et u. 1054 eKr oli muumia eelmisest puhkepaigast viidud tema isa hauakambrisse, kust see omakorda toodi selle viimasesse salajasse peidupaika. 1967 lennutati Ramses II muumia Pariisi, kus pandi üles suur Ramses II näitus. Muumial oli hakanud ilmnema riknemise märke ning Pariisis pidi Ramsesele tagatama ka parimad konserveerimisvõimalused. Muumiat uuriti kseroradiograafilisel meetodil ja selgus, et Ramses II kongus nina oli säilitanud oma kuju
Keskmise bakteriraku pikkus 2-3 µm. Viiruspartikli e. viriooni suurus varieerub aga vahemikus 20 - 400 nm. Viirused tuvastati kui haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid, mille pooride läbimõõt on väiksem kui 0,4 µm. Eelajalugu. Esmased teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest 3500 a. tagasi. Memphises on leitud hieroglüüfe, mis kujutavad templipreestrit tüüpiliste poliomüeliidi nähtudega. Ka Kairos eksponeeritud vaarao Ramses V muumial (vaarao suri 1196. a. e. m. a.) on täheldatavad viirushaiguse - rõugete - tunnused. Esimesed katsed vältida viirushaigusi pärinevad vanast Hiinast. Rõugete vältimiseks oli Hiinas juba 3000 a. tagasi kasutusel variolatsioon, kus haiguse läbipõdenute paranevatest rõugekahjustuskohtadest võeti materjali ning kraabiti laste käsivartele. Variolatsioon oli kasutusel sajandeid ka Euroopas. Tulemus oli tõhus, kuid sisaldas alati riskimomenti
2. VAARAO SURM Tutanhamon suri noorelt, arvatavasti oma 9. valitsemisaastal. Selle kohta on kaht laadi tõestusmaterjali. Esiteks näitas tema muumia kohtulik uurimine, et ta suri umbes 17-aastaselt. Teiseks on veinikannude savipitseritel, mis hauakambrist leiti, märgitud lisaks veinisordile, viinamarjakasvatusele ja veinimeistrile ka vaarao valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta tiisikusse, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagalärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Surma tegelik põhjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mõistatamine vaarao varajase surma ümber ülearune. Seni oli surma
põlvest põlve nõnda? Mis võib saada lapsest, kellele ema pistab rinna suhu ühes valega? Mina ütlen: neist inimestest ei või midagi saada, sest nemad on mürgitatud mitte eluks, vaid surmaks. Mulle on seletatud, et on olemas mürgid, mis kuivatavad korjuse. Kadakates immitseb ürgvale niisuguse mürgina, mis kuivatab nad hingeliselt ja vaimselt, nii et nad on kui käsnad, kui elusad muumiad. Sellepärast ei tea kadakas kunstist ja kirjandusest midagi, sest muumial pole neid elundeid, millega puudutada hingeliselt ja vaimselt elavat. Mina eesti kirjandust ei tunne, aga et ma tean, selle on kirjutanud kadakad, siis arvan ma, et see on muumiate poolt kirjutatud muumiatele, mitte elavate inimeste poolt elavatele inimestele, ja sellepärast ei tahagi ma teda tunda. Kui ma eksin, siis kirjutage mulle sellest juba oma esimeses kirjas. Ma olen pidanud palju lamama ja siis oli mul palju aega mõtlemiseks. Ning teate, mis ma kord mõtlesin: Mis oleks, kui