Eesti keele jätkusuutlikkus Eesti keele keeleteekond on olnud pikk ja keeruline. Seda on voolinud erinevate riikide okupatsioond ja tõukeid pidevale arengule on andnud ka rahvuse ühtsus ning järjepidevus, võitlemaks enda riigi ja keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga
neist väljapoole jäädes). Peen punktiir skeemi vasakul väljal tähistab telge, kust tegelikult kostavad P. Ladefogedi võrguõpiku eesmised "kardinaalvokaalid" (http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/vowels.html). See näitab, et inglise (vmt) emakeelega kõnelejal on raske kujutleda ja teostada häälikuid, mis oleksid nende [a]-st ja [e]-st veelgi (!) eespoolsemad. See seletab ka alumise esipunkti erinevat tähistust siin ja muukeelsetes käsitlustes viimaste "a" jääb oma loomult keskvokaalide eesmisele piirile. Tõelist kardinaali tähistame æ-ga (eesti keeles vastab sellele ä). Peentrükis [æ], [:], [] skeemil märgivad vastavate inglise häälikute asukohti, [a] iseloomustab prantsuse ja saksa lühikest -d. Näiteid eri keelte vokaalisüsteemidest. Araabia kirjakeel 2 kõrgusastet, 3 foneemi: i u
b. toetame maakonnagümnaasiumide väljaarendamist kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina; c. pakume rahvusvahelistele tippspetsialistidele võimalust panna oma lapsed Euroopa Kooli ningsaada rahvusvahelist bakalaureuseõpet Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis. 5. Vähemusrahvustest õpilaste edukas lõimimine kvaliteetset haridust andvasse haridussüsteemi, eesti keele õpe kõigile: a. kindlustame tasemel eesti keele õppe muukeelsetes lasteaedades, põhikoolides ja kutsekoolides. Selleks laiendame keelekümblusprogrammi kasutamist; b. viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele. Aitame omavalitsustel moodustada tugevaid vene õpilaskonnaga, kuid hea eestikeelse õppega nn vene lütseume; c. laiendame Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele 30% lisatasu maksmist; d. pakume jätkuvalt tasuta eesti keele õppimise võimalusi; e
spetsialistidele töötamiseks Välis-Eesti institutsioonide juures. 3. Toetame Välis-Eesti haridus- ja kultuuriseltse, eesti koole ja perioodilisi väljaandeid. 4. Käivitame programmi Välis-Eesti kultuuripärandi säilitamiseks, ajaloo uurimiseks ja jäädvustamiseks, arhiivide korrastamiseks ja vajadusel Eestisse alatisele hoiule toi- metamiseks. 5. Peame vajalikuks riiklike meetmete tõhustamist ja eraldatavate vahendite suurendamist eesti keele õpetamiseks ja arendamiseks nii muukeelsetes Eesti õppeasutustes kui ka välisriikide ülikoolide ning uurimiskeskuste juures. KESKKONNAPOLIITIKA Inimkonna hea käekäik sõltub ökoloogilistest ressurssidest, ökosüsteemide terviklikkusest ning elu toetavate looduslike süsteemide tervisest. Keskkonnakaitse ja loodushoid on tihedalt seotud ühiskonnaelu kõigi valdkondadega. Keskkonnapoliitikat ei ole võimalik rakendada valikuliselt mingis kitsas valdkonnas, piirkonnas või isegi üksikus riigis
Teine rõõmus sündmus Meri perekonnas oli 1950. aastal uuesti vangi mõistetud isa vabanemine . Samal ajal alustas Lennart oma kirjanduslikku karjääri, avaldades artikleid Tartu lehes. Lk 8 Kirjutistest saadud honorar suurendas pere sissetulekuid. Esimese leheloo teema oli inglise utopist Owen. Meri meenutab, et julges viia oma loo Edasi toimetusse Juhan Peeglile alles pärast seda, kui sõber Eno Raud oli punase pliiatsiga peaaegu kogu öö selle kallal vaeva näinud. Pikka aega muukeelsetes koolides õppimine oli jätnud kirjutamisoskusele oma jälje. Ideoloogilistel põhjustel ei kõlvanud ta nõukogude kooli õpetajaks, aga tuttava kaudu leidus muud tööd. Esimene töökoht oli eesti teatri häll Vanemuine, kuhu Lennart sai kirjandusala juhataja koha. Palk oli aga nii väike, et Lennart hankis lisatulusid, kirjutades lugusid Eesti Raadiole. Tegemist oli tulevase kirjaniku esimese suurema kirjandusalase tööga. Lennart Meri Tartu-periood lõppes 1955
annaabi.ee 
