veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku vaheldusrikast ja meloodilist on teiste lindude laulust kerege eristada
külg on alati tumedam kui alumine. Lehed on sageli kaardus, nii et kui proovida neid tasasel pinnal siluda, jäävad lehe sisse voldid. Leheroots on punakat tooni ning lehelaba ligidal võib sellel näha kahte suurt nääret. Lehed varisevad küllaltki vara. Varjulistes kohtades hakkavad toomingad vahel juba augustis kolletama. TOOMINGAS SUVEL Suve lõpus on toominga uhked õiekobarad asendunud läikiv-mustjate marjadega (luuviljadega) ning puu jääb võrdlemisi märkamatuks. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Toominga peamine kahjur on toominga. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis
Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal kulgeb piki keha mõlemal pool kolm ookerpunast pikitriipu, kusjuures keskmistel triipudel on mustjate südamikega silmlaigud. Kõige äärmise punase pikitriibu kõhtmisel küljel kulgeb kuldookerjas triip. Kaani kõhtmine külg on määrdunudkollane, seda ilmestab ebaühtlase tihedusega mustjas marmorjas muster. Apteegikaani keha mõlemas otsas on tahapoole laienev paeljas iminapp. See võib isendi seisundist, aktiivsusest ja vanusest olenevalt olla eri suurusega. Täiskasvanud, hiljuti küllaldaselt toitunud kaani pikkus võib ulatuda kuni 15 sentimeetrini ja kehakaal kuni 40 grammini
lehtedel, kuhu tekivad enamasti rohked väikesed kollased, oranžid või pruunid roosteseente eostekandjate padjandid. Tugevamate kahjustuste korral järgneb osaline või täielik lehtede kuivamine. Kuigi haigus pole ohtlik kahjustab ta puude kasvu ja nõrgestab neid. • Eestis esinevad järgmised leheroosted: kase-pigirooste, haava-pigirooste, pihlaka- näsarooste. LEHE-LAIKTÕVED • Haigus esineb lehtedele ilmuvate, enamasti pruunide, kollaste või mustjate täppide või laikudena. Laikude kohal sureb lehekude, mõnikord võib sellele järgneda aga ka terve lehe kuivamine. Haigus ei tekita enamasti suurt kahju, kui siis vaid noorematel puudel võib pidurdada kasvu. • Tõrjet teostatakse vaid massilise esinemise korral parkides, taimlates või puukoolides. Selleks koristatakse sügisel mahalangenud lehed ja põletatakse. Nooremate puude haigused Männi-pudetõbi • Männi okkad muutuvad sügissuvel roostepunakaks ja neil
kas muna või esimese kasvujärgu röövikut. Eesti populatsioonid talvituvad munakesta sees täiesti välja kujunenud röövikuna. Röövikud närivad endid läbi munakesta välja täpselt sel ajal, kui lumi on sulanud ja maapind veidi soojenenud, kui toidutaime tõusmed on juba tunginud läbi pinnase (Viidalepp, 2000). 2.3 Röövikustaadium Ühemillimeetrise läbimõõduga munadest koorunud esimese kasvujärgu röövikud on umbes kolm millimeetrit pikad, tuhmmustad, hõredalt mustjate lühikeste karvadega kaetud ja sileda, läikivmusta peakapsliga. Toitudes närivad nad lõokannuste lehtede servi ning liiguvad vilkalt nii taimevarsi pidi üles ja alla kui ka maapinnal ühe taime juurest teise juurde. Iseloomulik on nende viibimine toidutaimel ainult söömise ajal ning toitumine üksnes päevavalges. Röövikute kasv looduses kestab umbes neli kuni kuus nädalat, nad kestuvad selle aja jooksul neli korda (Viidalepp, 2000). 2.4 Nukustaadium
Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste-õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad
Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused. Õienõgi eosed arenevad taime tolmukates. Tolmeldavad putukad (mesilased) tulevad õiele, kuid saavad nektari-õietolmu asemel pilve
Meetaim. METSTULIKAS Ranunculus cassubicus; ranunculus tuleneb sõnast rana konn; cassubicus - kasuubide maal kodune (kasuubid - slaavi hõim Läänemere lõunarannikul Visla jõe alamjooksust läänes). Sugukond tulikalised. Kasvukoht: salumetsades, niitudel, puisniitudel, metsaservadel, kaldavõsastikes ja parkides. Eelistab parajalt niiskeid viljakaid muldi. Metstulikas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja arvukate mustjate juurtega rohttaim. Vars on 20-50 cm kõrge, vaoline. Metstulikas erineb kõigist meie teistest tulikatest lehtede poolest. Taime juurmine leht on suur, tumeroheline, neerja kujuga ja täkilise servaga. Varrelehed on sügavalt kolmeks lõhestunud, nagu kolmesõrmeline käelaba; kõik lehed on alt karvased. Õied on kuldkollased, 2-3 cm läbimõõdus, viietised, sageli mõne puuduva kroonlehega. Õitseb mais ja juunis ning on esimene õitsev tulikas kevadeti
annaabi.ee 
