Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest saadakse külmpressimise teel kolme sorti oliiviõli. Oliiviõlid sisaldavad palju vitamiine ning taimse õlina ei sisalda nad kolesterooli. Oliiviõli kasutatakse mitmetel otstarvetel näitkes toiduvalmistamisel, kosmeetikas, meditsiinis, masinates määrdena, dieedi pidamisel,kuna õli sisaldab ainult 9% rasva ning ka päikese põletuse ravimisel.
Harilik kuusk Varjutaluv Vajab viljakat pinnast Võra tihe, püramiidjas Okkad kinnituvad ühekaupa Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes kihtides Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest Talveks varisevad okkad maha Okaspuude tähtsus looduses Rikastavad õhku hapnikuga
Oliivipuu 1. Mis liiki kultuur? Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. 2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva
rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E- vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva.
- seemnete õlisisaldus keskmiselt 50% - taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal - suured kasvatajad Hiina, India, Senegal, USA, Myanmar jt. - viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise kliima eesmärgil - võib kasvada 2000 aasta vanuseks - viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja Oliivipuu e. õlipuu violetsed - vanim õlikultuur - väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, - kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kreemide tootmisel Suhkrukultuurid suhkrupeet Suhkruroog
palmiõli, mida kasutatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses · tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia) · taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal · viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Õlipuu ehk oliivipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel 1.14. Suhkrukultuurid · suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu
palmiõli, mida kasutatakse toiduaine- ja kosmeetikatööstuses · tänapäeval suurim kasvatuspiirkond Kagu-Aasia (Malaisia, Indoneesia) · taimeõli toodangult maailmas sojaoa järel teisel kohal · viimastel aastatel hakatud palju kasvatama biodiisli tootmise eesmärgil Oliivipuu e. õlipuu · vanim õlikultuur · kitsas geograafiline levik vahemereline lähistroopiline kliima · võib kasvada 2000 aasta vanuseks · viljad mustjassinised või rohelised, valged, punakad ja violetsed · väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel Suhkrukultuurid Suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu
soomusega ja 1-3 lisapungaga. Lehed on hallikasrohelised, võrdlemisi paksud, ovaalsed või äraspidimunajad ning ümardunud alusega ja tömbitipulised, 3-8cm pikad ja 1-4 cm laiad, mõlemalt küljelt (või ainult alt) pehmekarvased. Õied on kahekaupa lehtede kaenlas, kujult lehterjad, kuni 1,5 cm pikad, lühiraolised ja kahvatukollased või rohekasvalged ning väljast karvased. Õitseb mais. Viljaks on kerajad kuni piklikud, püstised, valmides tumesinised kuni mustjassinised härmatisega kaetud marjad, mis sisaldavad umbes 30 seemet. Marjad on söödavad ja meenutavad maitselt sinikamarju. [6, 9] Sinisest kuslapuust saab istutada hekke või kasutada teda üksik- ja grupiistutustel. Talub varju ja tagasilõikust, eelistab lubjarikast parasniisket ja poolvarjulist kasvukohta. Kuna on väga tihedavõrseline, siis pakuvad hekid ka lehtedeta ajal tuulevarju ning kaitset. Tasuks senisest palju enam kasutada haljastuses. [9] Sordid:
deti ja mõned linnud on ka rääkima õppinud. Meie maa lindudest on sellised kuldnokk ja kaaren. Kuldnokk (rahvakeeli ka rästas) on mõnes paigas niisama armas majalind kui pääsuke. Talle pannakse väikesed kastid puude külge, millel on hommikupoolses küljes väike ümmar- gune auk sees. Kuhu kuldnokk on harjunud tulema, sinna ta tuleb. Kevadel on linnu nokk kol- lane kui kuld, kuid talvel tume, suled mustjassinised, valgete ja kollaste otstega ning läigivad nagu hommikune koidupuna. Vanasõnu kuldnokast: 1. Kui kuldnokad tulevad vanakuu põhjas 4. Kui kuldnokal on pojad pesas, siis pida- välja, siis teise kuu vanas põhjas läheb vat põllumehel külv maas olema. talve ära. 5. Kui sügisel mustad rästad enne ärami- 2. Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab nekut põllumeest veel vaatamas käivad
annaabi.ee 
