koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam löövaim ; uus uuem uusim c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre sõnad peavad olema kas: * nõrgeneva astmevaheldusega * 2-silbilised ja I vältes (v.a. U-tüvi) ! i-tüvelistest sõnadest Aaviku ülivõrret moodustada pole võimalik!x nt. must mustem mustim ; järsk järsem järsim ; ohtlik ohtlikum ohtlikem ; mungalik mungalikum mungalikem VÄLTED 1) I välde * sisehäälikuid saab olla vaid kaks, millest üks peab olema vokaal ja teine konsonant * tähed peavad olema lühikesed * sisehäälikutes ei tohi olla järgnevaid tähti: k, p, t, f, s 2) II välde * sisehäälikutes võib olla täishäälik ja teine täishäälik kõrvuti, kuid sisehäälikud ei tohi olla sõna lõpuni
ÜLIVÕRRE Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: 1. Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene), eestikeelne (raamat), kuusnurkne (ehitis). Võrrelda ei saa ka omadussõnu, mis ise kätkevad endas võrdlust, nt majakõrgune (mehemürakas), surmtõsine (nägu), kivikõva (leib)
1.määrsõna kõige abil (kõige-ülivõrre), mis pannakse keskvõrde ette: kõige madalam, kõige hoolsam, kõige parem 2. i-mitmuse tüvele liidetakse m (lühike i-ülivõrre): ilusaim, suurim, rängim, õnnelikem. I-ÜLIVÕRDE MOODUSTAMISEL PEETAGU MEELES JÄRGMIST: a) Kui algvõrde mitmuse osastavas on id, siis asendatakse d m-ga : kangeid kangeim. b)Kui algvõrde mitmuse lõpul on vokaal, siis lisatakse sellele m : musti mustim, külmi külmim, pikki pikim, korralikke korralikem c)Kui keskvõrdes on erandlikult em, siis i-ülivõrdes on im : paksem paksim, vanem vanim, targem targim, järsem järsim. I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige tublim, kõige südim, kõige tragim; 2) milles i ja j satuvad kõrvuti : kõige kurjem, kõige tühjem, kõige lahjem;
a) id-lõpuline (osastavas) diftong + m(a) rikas rikkai/d + m rikkaim b) lõputa (osastavas) · lugemik- tüüpi e + m(a) korralik korralikke+m korralikem (kk k) · teised i + m(a) tark tarku ui targim must musti i = i mustim * hea parim; pisikene pisim; õhuke(ne) õhim; uus uusim Lühikest ülivõrret ei saa moodustada järgmistest sõnadest: · mille algvõrdel on üksnes sid-lõpuline osastav tubli tublisid kõige tublim · mille keskvõrdes on juba i keskvõrre ülivõrre hall hallim kõige hallim
grammatika" (1936).). Oma peamised seisukohad pani ta kirja 1912. aastal ilmunud Noor-Eesti 4. albumi artiklis "Tuleviku eesti keel". Ideaalis tahtis Johannes suurendada ja rõhutada keele väljendusrikkust, rahvuslikku omapära ja ilu. Selleks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909
a piibel ka praegu loetav ja arusaadav) Suurem muutus kaasaütleva käände väljakujunemine (16.-17. saj) kaassõnast kanssa lühenemise teel. Soome keeles siiani kasutusel tähenduses `koos, ühes` esän kanssa > isa kaas > isa kaa > isaga Muud suuremad muutused on tekkinud sihipärase keelekorralduse tulemusel: o oleva käände kasutuselevõtt K. A. Hermanni poolt 19.saj lõpp, 20.saj algus o Aaviku loodud i-ülivõrre ja i-mitmus (suurim, mustim, käsist) o maks-, nuks-, nuvat-vormi juurdumine 20.saj II poolel (tegemaks, teinuks, teinuvat) Eesti keele kujunemine sakslaste Piibel 1739 vallutused 13. saj vanaeesti murrangueesti uuseesti vältevaheldus maks-vorm
,,Hirmude Küüsis" Annika Väljataga 8a Tartu Mart Reiniku Kool 2013 Katkend raamatust: ,,Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing ..." Raamat nimega ,,Neelatud" on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada
sajandi algul? Keeleuuenduse algatas 20.sajandi alguses Noor-Eesti liikumine, mis mõistis selgelt, et eesti kirjakeel jäi oma paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aavik mõtles välja sõnu (roim,laup,tõik,sark,süüme, veenma jpt.) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne). Süntaksi alal on aga J. Aaviku olulisim uuendus kõrvallause saksapärase sõnajärje (SOV) asendamine V2 sõnajärjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi?
Vastand: -em>-im suurem>suurim ajutine. Alaline elukoht, elanik. Alaline Targim valve (= püsivalve). On alalises rahahädas Olulisim alatine alati või tihti esinev, korduv, sage. Sagedasim Alatine külaline. Alatine tüütu kurtmine Nõdrim Mustim edendama edasi arendama, edasi viima, Uusim soodustama. Ei edendata kultuuri Lähedasim etendama ette kandma, esitama; osa Eksootilisim mängima. Linnateater etendas Turvalisim ,,Tartuffe'i". Ekspresident ei etenda Haiglaseim, poliitikas enam mingit osa haiglasim
annaabi.ee 
