Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas
muidu mitmed kasulikud ained hävivad. Selliselt töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest, ka lihtsast, kuid äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme
Teiseks on mustika marjad tumesinised või peaaegu mustad, sinika omad aga selgesti helesinised. Viljade värvist on need kaks taime endale nimed saanud. Veidi erinev on nende viljade kuju: mustikal ümmargused, sinikal piklikud. Kolmandaks on mustika võrsed, erinevalt sinika omadest, kolme- nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud
Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest osast kasvavad uued püstised varred. Kuid samal ajal on risoomist Pohl tulnud mullapinnale veel mitmed noored (Vaccinum vitis-idaea) põõsakesed. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal
Apteegist saadavad retseptiravimid Apteegist saadavad retseptivabad ravimid Toidulisandid: kasutada alljärgnevaid toidulisandeid vaheldumisi, neid ei pea korraga võtma. C-vitamiine koos bioflavonoididega (1000 mg kaks korda päevas) Rutiin (500 mg kaks korda päevas) E-vitamiin (400 ühikut kord päevas) B-vitamiin (50 g päevas) Koeensüüm Q10 Letsitiin 1 (19 g kaks korda päevas) Antioksüdant formula Mustikavarred (500 g kolm korda päevas) Hästi tugevdab veresoonte seinu, väldib turseid ja leevendab jalgade väsimust bioflavonoide sisaldav rannikumännikoore ekstrakt Pinaster strong. Vere voolavust ja veenide läbitavust suurendava toimega on hõlmikpuu, mille baasil on valmistatud komplekskapslid Ginkor fort. See preparaat ravib ka hemorroide. Suukaudsel kasutamisel mõjuvad soodsalt veel hobukastani ekstraktist valmistatud Aescuven tabletid ja Aescusan tilgad. Peale määrimiseks
Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38 E Apteegist saadavad retseptivabad ravimid Toidulisandid: kasutada alljärgnevaid toidulisandeid vaheldumisi, neid ei pea korraga võtma. C-vitamiine koos bioflavonoididega (1000 mg kaks korda päevas) Rutiin (500 mg kaks korda päevas) E-vitamiin (400 ühikut kord päevas) B-vitamiin (50 g päevas) Koeensüüm Q10 Letsitiin 1 (19 g kaks korda päevas) Antioksüdant formula Mustikavarred (500 g kolm korda päevas) Hästi tugevdab veresoonte seinu, väldib turseid ja leevendab jalgade väsimust bioflavonoide sisaldav rannikumännikoore ekstrakt Pinaster strong. Vere voolavust ja veenide läbitavust suurendava toimega on hõlmikpuu, mille baasil on valmistatud komplekskapslid Ginkor fort. See preparaat ravib ka hemorroide. Suukaudsel kasutamisel mõjuvad soodsalt veel hobukastani ekstraktist valmistatud Aescuven tabletid ja Aescusan tilgad. Peale
· Vältida ülekaalu · Tarbida töötlemata toiduaineid, toit olgu mitmekesine ja tervislik, ei tohi unustada valgu- ja vitamiinirikast toitu · Vältida kuumust · Kanda spetsiaalseid, jala loomulikku asendit toetavaid sisetaldu. · Kanda häid ja mugavaid jalanõusid · Tugevda veene seespidiselt, võttes appi toidulisandid: C-vitamiin koos bioflavonoididega, E-vitamiin, B-vitamiin, koensüüm Q10, letsitiin, mustikavarred SOOVITUSI VEENIPROBLEEMIDE KORRAL. Arstide sõnul on kõige tõhusamad viisid veenipaisu ja tursumist kontrolli all hoida liikumise ja tugisukkade kandmisega. Lisaks on hea määrida probleemsele kohale hepariinisisaldusega geele/kreeme. Kasulikke harjutusi on mitmeid: 1. Säärelihaste stepp Vaja läheb stepipinki või madalat stabiilset pinki. Seisa kahel jalal pingi peal, kannad üle ääre. Tõuse kikivarvule ja siis lasku alla, et kannad puudutaksid maad. Kui
kui nad on külmutanud võib neid sügavkülmikusse konteinerisse panna. Loputada on parem enne kasutamist, mitte enne külmutamist. Mustika yamm on tehtud mustikast, suhkrust, veest ja puuvilja pektiinist. Premia mustika yamm on tavaliselt tehtud metsik mustikast, üldiselt seda tehakse Maines, Ontarios, Quebecis ja British Columbias. (http://en.wikipedia.org/wiki/Blueberry) Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme
annaabi.ee 
