Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford Limusiin Aberdiin-Angus Seakasvatus • Tegeleb sealiha kasvatusega • Tuntuim tõug, Eesti Peekonisiga • Vajab suuri lautu • Sööb palju erinevaid asju Lamba- ja kitsekasvatus • Tegeleb lambaliha, villa ja kitsepiimaga • Tuntumad lambatõud: Eesti Valgepealine ja Eesti Mustapealine lammas • Vajab lauta ja karjamaad • Vajab heina, silo, teravilju(oder, kaer), juurvilju • Kodukits Lambad, kitsed Hobusekasvatus • Vajab talli • Vajab hoolitsemist • Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha
Lisaks imab niiskust ja on tulekindel, st ei põle leegiga. Kuna erinevaid lambatõuge on palju, siis annavad nad ka erinevat villa. Kõige väärtuslikum vill on meriino, mida saadakse meriino lammastelt (pildil) ja mis on väga pika (keskmiselt 6-10 cm pikk) ja peenikese kiuga. Eriti peene kiuga villa segatakse ka siidiga. Vill on väga krussis ja elastne. Aastas saadakse meriinolambalt 3-6 kg pesemata villa. Eestis kasvatatakse villa saamiseks peamiselt lambaid. Meil on oma lambatõud mustapealine, valgepealine ja räägitakse ka maalambast. Viimane elab peamiselt saartel ja on teistega võrreldes vastupidavam ja peenema-pehmema villaga ~4~ KITSEVILL KASMIIRKITS. /Capra hircus laniger/ See loomake on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kasmiirkitse nimetus tuleneb India Kashmere nimelisest provintsist. Tänapäeval kasvatatakse kasmiirkitsi peamiselt Hiinas. Hiinas saadakse umbes pool maailmas toodetavast kasmiirvillast
..30 cm3/g) on korrideili ja perendeili tõugu lambad. Kõrge villa mahutavusega (30...35 cm3/g) lambatõugude hulka arvatakse tekseli, shevioti ja meriino lambad. Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude (eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. Kokkuvõtteks võib öelda, et kvaliteetsete lambavillast toodete saamine ei ole kerge ülesanne, sest see sõltub paljudest erinevatest etappidest alates lammaste aretusest, söötmisest, pidamisest, villa pügamisjärgsest käsitlemisest (sorteerimine, pesemine, säilitamine), villa töötlemisest, aga ka lambakasvatajate villaalastest teadmistest
villaku kvaliteeti. Mida väiksem on silmaga nähtav määrdunud osa villasäugu üldpikkusest, seda parem on rasuhigi kvaliteet ning tema kaitsevõime keskkonna tegurite ees (tolm, ultraviolettkiired, uriin). Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude (eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. 8.Lammaste paaritussesoon ja paaritamine Lammas on sesoonselt polüestriline loom:· indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast · innasesoon on seotud valguspäeva
Suffolk Romney Oxford Down Meriino Karakull 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1. Tasandikel, madalatel maadel aretatud tõud (lowlands) Leicester, Lincoln, Romney, Texel 2. Künklikel, kuppelaladel aretatud tõud (uplands) Corriedale, Dorset Down, Hampshire, Oxford, Suffolk, Shropshire 3. Mägedes aretatud tõud (mountains) Cheviot, Shoti mustapealine, Walesi mägilammas 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1. Emastõud (ing. k. ewe breeds) Üldiselt valgepealised tõud, peenvillatõud (merino) ja tõud, mis aretatud peenvillatõugudest (korrideil), samuti pikavillatõud (linkoln), viljakad tõud (soome maalammas), mägi-alade tõud (walesi mägilammas) 2. Kombineeritud tõud e. kahesuunalised tõud (dual purpose breeds) Tõud, keda kasutatakse nii emas-kui isastõuna. Tavaliselt ristatakse neid
Kui villasäuk on määrdunud üle 50% ulatuses on tegemist halva rasuhigiga ja lahtise, hõreda villakuga, mis on keskkonna-tegurite suhtes väiksema kaitsevõimega. Pigmenteerunud villkarvad Pigmenteerunud villkarvade esinemine valges villakus vähendab villa kvaliteeti. Teada on, et valgepealiste lambatõugude (nagu eesti valgepealine, teksel, dala jt.) villakud ei sisalda pigmenteerunud villkarvu. Kuid tumedapealiste lambatõugude ( eesti tumedapealine, oksforddaun, saksa mustapealine, läti tumedapealine jt.) valged villakud sisaldavad suuremal või vähemal tumedaid, pigmenteerunud villkarvu, mis vähendavad selle kvaliteeti. Tooted Kokkuvõtteks võib öelda, et kvaliteetsete lambavillast toodete saamine ei ole kerge ülesanne, sest see sõltub paljudest erinevatest etappidest alates lammaste aretusest, söötmisest, pidamisest, villa pügamisjärgsest käsitlemisest (sorteerimine, pesemine, säilitamine), villa
annaabi.ee 
