Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge

"mustallikas" - 5 õppematerjali

Grupitöö keskkonnakaitses-Kassinurme linnamägi
4
docx

Grupit�� keskkonnakaitses "Kassinurme linnam�gi"

Jõgevamaal Jõgeva vallas. Täpsemalt Kassinurme küla põhjaosas, endise linnamäe lähedal, sellest loode pool, Kassinurmel, Ellakvere maantee ja Jõgeva-Tartu maantee vahelisel alal. Pütsepa talust u. kaks kilomeetrit lõunapool Tallinn-Tartu raudtee läheduses, Virdojast 1,2 km kagus, raudtee tammist 0,1 km idas asub Raja allikas, läheduses u. 0,1-0,2 km raudtee tammist läänepool on Külm- ja Keevallikas, viimasest 0,6 km lõunapool, soo serval on Mustallikas. Kalevi raudteeületuskohas osutavad kaks viita pooleteise km kaugusel asuvatele Kassinurme mägedele ja looduse õpperajale. Kassinurme voore jalamil avanevatest allikatest algab Laeva jõgi. Üks Kassinurme allikatest ­ Keev- ehk Pikahärma allikas, oli nii veerohke, et sajandi alguses ehitati sellele pais ja kavatseti asutada kangavanutamise töökoda. Tammidega eraldatud Keevallika oja süvises leotatigi vanasti linu. Linnamäe all avaneb Külmallikas. Rajaallikast algab soosse suubuv oja

Geograafia → Keskkonnageograafia
8 allalaadimist
Kõik vastused KESKONNAKAITSE
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

· Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn ­ Ehalakivi (Kunda) · Puu ­ Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv ­ Helmerseni kivikülv · Pank ­ Paldiski pank · Paljand ­ Suur Taevaskoda · Astang ­ Kirbla astang · Koobas ­ Aruküla koobas · Karst ­ Aula karstikaitseala · Allikas ­ Mustallikas · Juga ­ Keila juga · Meteoriidi kraater ­ Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
93 allalaadimist
Keskkonnakaitse KT
39
doc

Keskkonnakaitse KT

· Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 129. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn ­ Ehalakivi (Kunda) · Puu ­ Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv ­ Helmerseni kivikülv · Pank ­ Paldiski pank · Paljand ­ Suur Taevaskoda · Astang ­ Kirbla astang · Koobas ­ Aruküla koobas · Karst ­ Aula karstikaitseala · Allikas ­ Mustallikas · Juga ­ Keila juga · Meteoriidi kraater ­ Kaali kraater 130. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on

Merendus → Keskkonnaohutus
17 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

· Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn ­ Ehalakivi (Kunda) · Puu ­ Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv ­ Helmerseni kivikülv · Pank ­ Paldiski pank · Paljand ­ Suur Taevaskoda · Astang ­ Kirbla astang · Koobas ­ Aruküla koobas · Karst ­ Aula karstikaitseala · Allikas ­ Mustallikas · Juga ­ Keila juga · Meteoriidi kraater ­ Kaali kraater 131. Milliseid kitsendusi, nõudeid ja kohustusi on maa omanikul kelle maal on looduskaitse üksik objekt? Iga üksikobjekti ümbritseb 50m raadiuses piiranguvöönd, mida täpsustab kaitsekorra hinnang · Üksikobjektil on kaitse-eeskiri, mida tuleb täita · Üksikobjekti maa omanik saab kaitsekorraldus teatise, mis teatab et tema maal on selline objekt ja kui soovib selle

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
52 allalaadimist
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Eriti teravaks on need probleemid kujunenud ajaloolistes põllumajanduspiirkondades, näiteks California keskosas, Egiptuses Niiluse deltas, Gangese jõe ülemjooksul India ja Pakistani piirialadel jm. Euroopa riikidest on põhjavee osakaal üldises tarbimises väikseim Norras (15 %) suurim Austrias, Islandil ja Taanis (95 %). Üldise hinnangu kohaselt on Euroopas kasutatavast joogiveest 65 % põhjavesi. --- 88 ((Foto: Saula Siniallikad: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.)) Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Viimasel juhul nimetatakse seda arteesia veeks. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja, olles nende peamisteks toitjateks. Enamasti on allikavesi külm, kuid suurematest sügavustest pärinevad veed on sealse kõrgema temperatuuri tõttu soojad. Ka on neis rohkem mineraalaineid kui külmaveelistes allikates.

Geograafia → Euroopa
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun