Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte
toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega Ratsavägi: raskeratsavägi (kürassiirid), keskmine ratsavägi (tragunid) ja kerge ratsavägi (hussaarid). Suurtükivägi Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja igapäevaseks vajalikuks osaks. Kasutusele võeti tulirelvad. Loodi magasinisüsteem: enne seda sõltusid sõdurid röövitud ja ostetud toidust. Paljudes riikides reformiti sõjaväge,. Loodi sõjakoole, kus õpetati välja ohvitsere. Esimesed sõjakoolid Itaalias 15. sajandil. Gustav II Adolf:
kihtidesse,välismaalasi.Struktuur-Peamiseks väeliigiks jalavägi,lahingus jagati sõjavägi kolmeks,jalaväelastel külmrelvad kui ka tulirelvad,olid ka ratsavägi ja suurtükivägi.Alaline armee-Vajati ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku krra tagamiseks,seega loobuti eraettevõtjatest ja hakati ise sõjaväge korraldama,vabatahtlike ning ka sundvärbamine,sõdur kaotas sideme tsiviileluga.Ülesehitus-Jalavägi varustatud piikide ja musketitega,hiljem võeti kasutusele tääg.Ratsavägi jagunes kolmeks,pärast 30a sõja lõppu hakkas nende tähtsus vähenemal.Loodi ka sõjaväe tsentraalne olev juhtimisaparaat ning ühtlustati sõjaväeelu:kehtestati normkoosseisud,vormiriietus,määrustikud,autasud,unifitseeriti ja standardiseeriti relvastus,juurutati magasinisüsteem.Strateegia ja Taktika:Taktika-õpetus
Loodi ka prikaas, mis pidi tegelema teenismõisu saanud aadlikega (lk. 18). 1550 anti välja uus ,,Sudebnik". ,,Sudebnik" mõistis hukka kohtunike ja maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite võimu. Ivani valitsus reformis ka sõjaväge. Muudeti väejuhtide koha- järgluse (mestnitsestvo) põhimõtet, mis oli tekitanud lahinguväljal ohtlikke vaidlusi, kes peab kellele alluma. Kogu probleemi need muudatused siiski ei lahendanud. Moodustati 6 alalist musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku 3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee. Seati sisse nn. ,,tuhande raamat", kus loetleti 1000 meest, kes pidid saama Moskva ümbruses maad. Kava kohaselt pidi neid kasutatama sõjaväes ja haldusalal. Maade vähesus aga ei võimaldanud seda kava lõpuni ellu viia. Nagu vanaisa Ivan III, näis ka Ivan IV soovivat piirata kiriku omandit ning maksustada see, kuid metropoliit Makari oli vastu
erinevatel põhjustel. Paljudele pakkus armee elatist. Sõjaväkke mindi ka seiklushimust ja muidugi ka selleks, et saaks hõlpsamini ära elada. Teenistusse võeti lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks. Tihtipeale oli nii, et sõdur unustas tsiviilelu ja keskendus elu lõpuni ainult armeele ja sellega seonduvale. Armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ja suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikidega ja musketitega. Jalaväe peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsavägi, keskmine ratsavägi, kergeratsavägi. Pärast kolmekümnendaid hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema, kuna see oli kallis. Aja möödudes läks riigi kätte ka suurtükiväe majandamine. Loodi tsentraalne sõjaväe juhtimine. Käsutamine oli täiesti riigi käes. Toitlustamisvaldkonnas juurutati magasinisüsteem. Need kujutasid endast suuri
millele hiljem lisandus selle sundvärbamine. Valdav osa mehi sattus armeesse majanduslikel põhjustelsee andis neile võimaluse äraelamiseks. Teenistusse saamiseks sõlmiti meestega üpris pika aja peale leping. Mõnedes riikides hoiti mehi teenistuses kuni vanaduse või invaliidistumiseni. Sellega muutusid mehed professionaalseteks sõjameesteks. Jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikide ja musketitega. Kui võeti kasutusele täägid, kadusid piigid kasutuselt ja jalaväe relvastus ühtlustus. Jalaväe organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks, keskmiseks ratsaväeks ja kergeratsaväeks. Veidi hiljem kadus ratsaväe osatähtsus sõjaväes kuna neid oli kallis ülal pidada. Suurtükivägi oli ka alguses eraettevõtjate käes, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Samuti püüti ühtlustada kogu sõjaväeelu
ühendusteeks linna ja bastioni vahel. 483 «Pagana pihta!» ütles Athos. «Ei tasunud vaeva lasta ennast segada kahekümnest veidrikust, kes on relvastatud kirkade, kõblaste ja labidatega. Grimaud'l oleks tarvitsenud vaid neile märku anda, et nad ära läheksid, ja ma olen veendunud, nad oleksid meid rahule jätnud.» «Kahtlen väga, sest nad lähenevad meile väga kindlalt,» lausus d'Artagnan. «Pealegi on töölistega kaasas neli musketitega varustatud sõdurit ja üks allohvitser.» «Nad tulevad seepärast, et nad ei ole meid märganud,» arvas Athos. «Jumala eest, pean ütlema, et mul on vastumeelt tulistada neid vaeseid kuradeid.» «Ainult vilets preester tunneb kaasa ketseritele,» lausus Porthos. «Aramisel on tõesti õigus,» sõnas Athos, «ma hoiatan neid.» «Mis te teete, kurat võtaks!» hüüdis d'Artagnan. «Te lasete ennast lihtsalt tappa, mu armas.» Athos ei teinud sellest arvamusest väljagi
annaabi.ee 
