Kokku oli lugusid 9, teoseid esitati albumist ,,Quotes". Lugudel olid veidi filosoofilised ja mõtlemapanevad ingliskeelsed pealkirjad. Teine lugu (,,To Avoid Pain") sisaldas endas idamaalt pärit rütme ja kõlasid. Esinejate tase oli minu arvates täitsa hea, piisas positiivse elamuse jätmiseks. Laval oldi väga julged ja visati nalja, eriti jäi mulle silma Heiko (bassil), kes väliselt nautis ennast laval kõige rohkem. Musitseerimisoskus on nendel meestel väga hästi välja arenenud, kuna lugudes mängiti erinevaid soolosid, mis olid hästi läbi mõeldud ja ära õpitud. Meeleolu saalis oli hea ja mõnus, täidetud jazzi mahlaste akordidega. Suures pildis õnnestusid kõik palad hästi. Muusika kusagil seisma ei jäänud ning minu kõrv ei tuvastanud ka suuremaid komistamisi või möödamängimist. Kõige enam meeldis lugu ,,Money". Teoste nimetusteks oli võetud kuulsaid/naljakaid tsitaate.
varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte). · Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus; orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; kontserdi või etenduse üldine meeleolu jne. · Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud laulud, muusikapalad (muusikaetenduses vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne). Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, mis emotsioone tekitas, võrdle ülejäänud kavaga). · Kontserdi üldine õnnestumine. Mis tegi kontserdi eriliseks? · Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. Võrdlus varasema kontserdikogemusega.
5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: a) kuidas on lavastaja teose sisu edasi andnud, kas lavastajatöö oli huvitav; b) millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. 6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine; c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; d) etenduse üldine meeleolu jmt. 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne. 8. Etenduse üldine õnnestumine. 9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. Retsensioon peaks olema selline, et see kutsuks lugema ja oleks põnev. Vältida tuleks ankeetlikkust ehk
professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Asustajad otsustasid anda Fondile ooperilaulja Pille Lille nime. Virgo Veldi ja Ralf Taal on Eestimaa tippmuusikud. Nende tase üllatas mind väga, et kuidas neil on annet niimoodi pille mängida. Esitletu oli väga originaalne, korrektne ja hästi kajav. Lauljatel oli väga ilus hääl ja kõik laulusõnad puhtalt väljahääldatud. Nende isiklikud oskused olid erakordsed, sest neil oli suurepärane musitseerimisoskus ning näitlejameisterlikus. Kordagi ei tekkinud magamisisu. Enne muusika esitlemist tehti põhjalik ja huvitav sissejuhatus. Küsiti ka publiku seast, mida nad oskavad selle muusika kohta rääkida. Pärast esitlust hakkasid kõik pealtvaatajad plaksutama ja enamus elas ansamblile kaasa. Oli ka üks pettumus, et sopran Pille Lill ei esinenud, kuna teda vaevas väike külmetus. Sellele vaatamata said nad väga häasti hakkama.
toimunud tegevus ning näitlejate liikumine. Kunstnikutöö oli samuti ajastule vastav- maalid seintel, purskkaev ning paljud muud detailid aitasid kaasa ooperisse ning selle ajastusse sisse elamiseks.. Peaosalist Violettat kehastanud Svetlana Trifnova tase oli vägagi kõrge ning teda oli hea kuulata. Rahvusvaheliselt hinnatud solisti esitatu oli vägagi korrektne ja puhas, samuti on tal väga ilus ning selge hääl. Näitlemisega sai ta sama hästi hakkama. Orkestri musitseerimisoskus oli väga hea, dirigendi osa sellest on raske öelda, kuna orkester rõdule ei paistnud. Tänu etenduse üldisele meeleolule soovin ma kindlasti ka tulevikus oopereid vaatama minna. ''La Traviata'' jättis mulle väga sügava mulje.
nimekate interpreetidega jne). Esituse analüüs Esituse analüüs esineja pillimänguoskus (lauluoskus) – oli esitatu korrektsus-puhtus, lauljatel hääle ilu, kõlavus, heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? teksti selgus, näitlejameisterlikkus; Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; stiili- ja mõttemaailma? paremini-halvemini õnnestunud muusikapalad. põhjenda ja seleta, mida arvad sina selle Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, helilooja muusikast, kuidas peaks seda sinu esituse tase – intonatsioon, tehnika, süvenemine, arvates esitama. kaasahaaravus; mis emotsioone tekitas, miks oli
PUNK II kursus mis on punk? Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Mõistet punk-rock kasutati esimest korda 1960. keskpaigas Usa-s briti rocki invasiooni tuules sündinud bändide kirjeldamiseks. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema "Ramones", "Television", "Blondie" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd
kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus Hääle ilu, kõlavus, esinejate tase, näitlejameisterlikkus oli väga hea, ent teksti selgus oli mõneti küsitav - taustamuusika oli selleks liiga vali. Kui viimane välja arvata, oli esitatu korrektne ja puhas. b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine; Kõik peaesinejad meeldisid väga, kedagi ei saa välja tuua vähem meeldivate all. Enam meeldis mulle Tõnis Mägi tämbri poolest. c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; Nagu juba eelnevalt mainisin, oli orkestrimuusika liiga vali. Orkester ise oli musitseerimisoskuselt suurepärane, seega ka dirigent ise oli tasemel. d) etenduse üldine meeleolu jmt. Muusika valik oli sobilik - tekitas just loole vastava müstilise meeleolu. 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne. Ooperi teine pool oli esimesest veidi igavam. See võis tulla ka sellest, et ooperi kestvus oli liiga pikk
annaabi.ee 
