Muuseumitöö alused; materjale võib vaadta ka nt siit http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=85 Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja Museoloogia varasemalt ainult kitsas tähenduses, kuidas muuseumid tegutsevad; miks asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste
Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide 3 liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid (Ungari Rahvusmuuseum 1802, Tsehhi Rahvusmuuseum 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid (Kopenhaageni Etnograafiamuuseum, 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati
Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahetuse protsessi põhiolemust. Alguseks peetakse internet- ajastu teket. 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende
paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803. aastal asutati Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. 19. sajandil hakkas kujunema museoloogia teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega institutsiooniks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja sellepärast sai alguse esimeste eriotstarbeliste muuseumihoonete ehitamine. Asutati esimesed rahvusmuuseumid, kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. Eesti Meremuuseum Saksa Rahvusmuuseumi (asutati 1852 Nürnbergis) eeskujul rajati Tallinnas 1864 Eestimaa provintsiaalmuuseum. 1880ndatel aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon
Uuendusliku suunana on kavas lisaks raamatukogus ja teadussaalis tehtavale tööle siirduda kaardistama arstidele pühendatud ausambaid ja hauamonumente, mis päädiks kataloogi koostamisega, koos tekstiliste selgitustega. Meetme teostamisel koguneb meditsiiniajalooline pärand ning antakse võimalus soovi korral tutvuda kogutud materjalidega. ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Inimesed ja koolitus Koolitusprogrammid tõstavad töötajate erialast taset ja informeerivad museoloogia tänapäevastest seisukohtadest. Seetõttu püüab muuseum võimaluse korral toetada muuseumitöötajate osalemist nii rahvusvahelistel kui Eesti sisestel seminaridel, õppepäevadel, ja koolitustel. Eesti Meremuuseum Panustame töökohtade ja -keskkonna kaasajastamisse ja infotehnoloogiliste vahendite muretsemisse. Organisatsiooni sisese töö tõhustamiseks ja arengukavas sätestatud punktide elluviimiseks on plaanis 3 töötaja juurdetoomine:
Materiaalse kultuuri ajalugu 2000. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima materiaalsest pöördest (material turn) või "tagasipöördumisest asjade juurde" (return to things) Materiaalse pöörde sisuks on uus tähelepanu inimelu materiaalse mõõtme vastu, asjade vastu meie elus. See kajastab uut äratundmist, et kultuur ei seisne pelgalt ideedes ja sümbolites, vaid niisamuti asjades ja esemetes. Kuigi materiaalse kultuuri uurimisel on pikad juured (arheoloogia, etnograafia, museoloogia jne), siis alles viimastel aastatel on asutud materiaalsed kultuuri käsitlema tervikuna, sh vaadates asju interaktsioonis inimesega ja omavahel. Loobutud on asjade hindamisest üksnes esteetilistel alustel, nagu varem tavaks. Lähtekohad Elutud esemed on sotsiaalse interaktsiooni kandjad ning annavad inimtegevusele sümboolse tähenduse, kuivõrd neil on võime midagi tähistada, inimkogemust vahendada ja täita ühiskondlikke funktsioone.
kommunikatsioonielemendist, mille eesmärgiks on ainult informatsiooni edastamine, kuigi informatsiooni pakkumise teenus ei ole mingil juhul vähem oluline. Multimeediumrakenduse sidusversioonis muutub seetõttu üha tähtsamaks mitte ainult traditsiooniliste teenuste (reserveerimine, piletimüük, kataloogid jmt), vaid ka muuseumi põhiliste hariduslike funktsioonide integratsioon. Neid funktsioone rõhutatakse üha sagedamini museoloogia alastes aruteludes ning muuseume on hakatud üha rohkem pidama elukestva õppe keskusteks. Multimeediumvahendi muudab uute museograafiliste suundade jaoks väga kohaseks see, et taoline rakendus loob interaktiivse keskkonna, võimaldab luua eri stiile ja nendega kohaneda. Nagu juba öeldud, on veeb üha enam institutsiooni mitmekesistatud infovahenduskanal eelisseisundis kognitiivne vahend, mis olles institutsiooni identiteediga tihedalt seotud leiab integreeritud koha veebivõrgustikes.
annaabi.ee 
