ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekmünendate aastateni. Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes oli seisuga 31. detsember 2001 56 815 museaali. Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti kogukamate museaalide kollektsioon rahvaarhitektuuri kogu. Esemekogus leidub lisaks 300 aastasele riidekirstule, vanale talumööblile, valgustitele, tekstiilidele, puunõudele, tööriistadele ka nõukogude perioodist pärit raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, 1970. a. sportkingad ja 2000. aastast pärit sini-must-valge kartulikorv. Fotokogu ehib J. Parikase album ülesvõtetega 20. saj. alguse maaelust ja toredad vanad fotod väärikatest esivanematest Kõige enam kasutatakse siiski fotosid-negatiive (neid
ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18. sajandi teisel poolel, kui valgustusideoloogia mõjul suurenes arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. Museaalide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa mõisnike era(kunsti)kogud (J. Burchardti, August Wilhelm Hupeli, E. P. Körberi). 1803
Eesti Rahva Muuseumi ajalugu http://www.erm.ee/?lang=EST&node=668 Eesti Kunstimuuseumi ajalugu http://www.ekm.ee/ekm.php?id=243&p_id=1 Eesti muuseumid hetkel; MUSEOLOOGIA JA MUINSUSKAITSE lk 46 Võim ja organisatsioonid · Kultuuriministeerium, asekantsler kluutuuriväärtuste alal, muuseuminõunik, muuseuminõukogu · Linna- ja maavalitsuste kultuuriosakonnad · Muuseumiühing Seadusandlus · Muuseumiseadus, 1996 · Museaalide arvelevõtmise ja säilitamise kord, ümbertegemisel · Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu ja tasu määramise kord · Riigi- ja munitsipaalmuseumi relvakogu pidamsiek ord · ICOMi eetikakoodeks · 21 sajandi muuseum (Eesti muuseumide arengukava) Koolitamine: · TÜ 2 AP kursus · Täiendkoolitus: TÜ Avatud ülikool, EKA reastaureerimiskool, Balti Museoloogiakool, Eesti Muuseumiühing
Sisustatud on ruum kunsti-, muusika- ja valgusteraapia jaoks ning pimedate kogu eksponeerimiseks. Loodud on lastenurk, kus mängulises vormis selgitatakse inimese anatoomiat ja füsioloogiat. Toimiv muuseumisõprade klubi osaleb aktiivselt muuseumi koostööpartnerina näituste korraldamisel ja koolitustegevusel. Muuseumi fondiruumid vastavad kehtestatud nõuetele. Täielikult on üle mindud Muuseumi Infosüsteemi kasutamisele, sellest on saanud igapäevatöö üks osa. Museaalide kaardistamine toimub digitaalselt ning on kättesaadav nii riigi siseselt kui väliselt. Aastaks 2015 antakse igast suuremast uurimistööst välja raamat või buklett. Muuseumitundide valik on mitmekesine ning kättesaadav kõigile. Loengud ja muuseumi külastamine on lülitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kureeritavasse õppekavasse. Toimuvad iga-aastased infotunnid õpetajatele. Eesti Tervishoiu Muuseum aastaks 2015 on nii teabeallikana kui ajaveetmis- ja suhtlemiskohana
täitmisega meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas. 10. Loodusmuuseum 1) kogub ja säilitab materjale Eesti looduse, selle uurijate ja kaitsjate kohta; 2) korraldab võimalusel ekspeditsioone ning kogub ja säilitab loodusobjekte ning nende dokumentaalseid kujutisi kogu maailmast; 3) korraldab Eesti ja muu maailma loodust ning loodus- ja keskkonnakaitset kajastavaid ekspositsioone ja näitusi, tagades punktides 1 ja 2 nimetatud museaalide üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel; 4) korraldab loenguid, ekskursioone, muuseumitunde, annab erialaseid konsultatsioone ja publitseerib loodusmuuseumi ülesannetega seotud materjale loodushariduslikel eesmärkidel; 5) teeb teaduslikku uurimistööd ja arendab vastavalt koostööd teiste sama ainevaldkonna asutustega; 6) juhendab keskmuuseumina metoodiliselt teisi muuseume loodusobjektide säilitamist ja uurimist
17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides, loodusteaduslikke kogusid nimetati naturaaliaiks. Tekkisid nn galeriimuuseumid. Kuid muuseumid olid endiselt rahvale suletud. 18. sajandi teisel poolel, kui valgustusideoloogia mõjul suurenes arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. Museaalide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele Euroopa muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide 3 liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said Baltisaksa
Oma pehmuse ja armsuse tõttu sobivad tekstiilnukud hästi väikelaste mänguasjadeks, kuid kahjuks on nad seetõttu ka kergesti kuluvad ning halvasti ajas säilivad. Teadaolevalt vanim kaltsunukk on hoiul Briti Muuseumis ning see on ühe lapse hauast leitud Vana-Rooma kaltsunukk, mida dateeritakse aastasse umbes 300 eKr. Leitud nukk on valmistatud jämedast linasest riidest ning topitud täis kaltsu ning papüüruse tükke. Arheoloogiliste nukuleidude ning museaalide vähesuse peamiseks põhjuseks on see, et neid lihtsaid lelusid valmistati kergesti kättesaadavatest ja hävivatest materjalidest (linased kaltsud, vill, puit, luu, põletatud savi). Teisalt on kaltsunukud kergesti valmistatavad ning sama kergesti muudetavad nukud, kelle tegemise juhiseid kanti pärandina põlvest- põlve. (Kiss, 2013) Jaapani nukke on väga erinevaid, kuid neid kõiki teatakse kui „ningyō“, mis tähendab „inimese kujutis“
Arhiiv Asukoht ja paiknemine Muuseumi territoriaalne paiknemine Muuseumi asukoht linnas Hoone Tegevus Uurimistegevus Museaalide kogumine Kataloog ja dokumentatsioon Restaureerimistegevus Väljaanded Näitused Õppetegevus Lahtiolekuajad
annaabi.ee 
